Üritused

Olete oodatud Vladimir Taigeri näituse „Pildid“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 18. augustil kell 17. Näitus on avatud 18.08–13.09.2023. Vladimir Taigerit (1950) tuntakse eelkõige taasiseseisvunud Eesti kroonide kujundajana. Samuti teatakse teda pisidetailideni läbimõeldud ja filatelistide seas kõrgelt hinnatud markide järgi. Ent sama nüansirikas on ka tema ülejäänud looming, mille paremad näited jäävad peamiselt küll 1970ndatesse, 1980ndatesse ja 1990ndatesse, kuid vabalooming – maal ja graafika ei ole ainult nii-öelda minevikunähtus. Viimastel aastakümnetel avalikkusest pigem eemale hoidnud Taiger on loonud kujundustöö kõrval tähelepanuväärset graafikat ja maale, mida publikul on olnud võimalus käesoleva sajandi jooksul näha vaid üksikutel kordadel. Vladimir Taigeri maal „Barracuda“ (1975) tekitas tõelise poleemika hüperrealismi olemuse ja koha üle meie tollases kunstis. Ka hiljem ei ole see maal puudunud ühestki tõsiselt võetavast hüperrealismi käsitlusest.

Rene Kari „Teine vaade“ Näituse avamine - neljapäeval, 17. augustil kell 18.00 Kadi Tombak - Teadvuse geomeetria muusikaline performance, kell 20.00  Äsja avatud näituse ainetel interpreteerib kunsti muusikasse  Gustavo Twardy, kes saabus Eestisse National Fund for the Arts stipendiaadina komponeerima koorimuusikat Arvo Pärdi keskuses. Gustavo Twardy on Buenos Airese kammerorkesti Capella Peregrina dirigent. 

16. augustil  avatakse Haapsalu kunstikooli galeriis näitus Ülle Meister 75. Mitmekülgselt andeka kunstniku 75. sünniaastapäevale pühendatud näitus püüab anda ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust ja tutvustab ka seni vähem eksponeeritud töid. Lisaks viimase loominguperioodi õrnadele ja õhulistele akvarellidele ning maalilistele pastellidele tutvustatakse näitusel Ülle Meistri jõulisi söejoonistusi, erinevates graafilistes tehnikates teostatud tähelepanu väärivaid töid, aga ka kunstniku poolt loodud ilmekaid portreid. Näitusel eksponeeritud piltidel on kujutatud peale koduse ja tuttava maastiku Kaukaasiat, Tjan-Šani mägesid, Karjala kaljusid ja Taimõri põliselanikke. Ülle Meister on üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingus on nii suur osa mägedel, mida kunstnik on kujutanud värvirõõmsate ja muinsajutulistena, aga ka võimsate ja salapärastena.  Esmapilgul lihtsad maastikud on laiahaardelised ja mitmeplaanilised nii ruumis kui ka ajas. Viimaste aastakümnete akvarellidel kohtame aina sagedamini Läänemaa maastike, kus asus kunstniku kodu ja ateljee.

Reedel, 18. augustil kell 18.00 avab Tarrvi Laamann Tartus galeriis Pallas oma ülevaatliku kunstinäituse “ME DEYA”. Mahukat autori maal- ja graafikaloomingul põhinevat näitust täiendavad Eesti kunstnike Leonhard Lapini, Annika Metsla ja Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlase Kaidi Marii Kütti looming. Tarrvi Laamanni looming on saanud alguse paljudes põnevates, tihti troopilistes ja päikeselistes paikades üle maailma. Enamasti asub kunstnik teele suur valge lõuendirull kaenlas. Rännaku jooksul jäädvustuvad lõuendile sümbolid ja märgid, shamanistlikud markerid, mille järgi autor hiljem teoseid siin Eestis – oma sünnipaigas – looma asub. Eesti on Tarrvi jaoks koht, kus viimistleda kogetut ja jäädvustunut, ning siis lisada siinne essents.

18. augustil kell 19.00 avaneb ARSi projektiruumis Tallinnas grupinäitus „Voolida, hoida. Hoovused Eesti keraamikas“. „Voolida, hoida. Hoovused Eesti keraamikas“ hõlmab noppeid möödunud sajandi silmapaistvate autorite ning nüüdisaegsete kunstnike ja disainerite keraamikaloomingust. Valikut Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogude ning nüüdisautorite teostest saadavad Kati Saaritsa päevikumärkmelaadsed ülesvõtted möödunud sajandi teise poole keraamikakunsti kajastavatest trükistest ja Leo Rohlini poolt koostatud mappidest, mis pärinevad ETDM-i arhiivist. Näitusel tuleb täiendatuna taasesitamisele Raili Keivi kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusel „TUBA“ eksponeeritud lauainstallatsioon, kust said tähelepanu Eesti keraamikaettevõtetes 1960.–1980. aastatel tooni andnud keraamikud ning ka mõned värskemad säravad leiud arhiividest. Näitus kuulub EKA keraamika osakonna 100 aasta juubeli ürituste programmi.

11. augustil kell 18:00 toimub SillArt galeriis Eduard Zentsiku näituse „Uus Tundmatu“ avamine. Iseseisvalt mõtlemapanev nimi kutsub meid mõtisklema, mis tundmatut tulevik meile valmistab... Võib-olla annab kunst meile vastuseid? Eduard Zentsik on mitmekülgne ja viljakas kunstnik. Zentsiku maalid sisaldavad avatud ruumi, maagilist reaalsust, milles olemid, esemed ja mõisted näiliselt vabalt valitud ajastutest ja kultuuridest täidavad mõistatuslikke eesmärke. Mitte ükski mütoloogia ega esoteeriline õpetus pole immuunne kunstniku delikaatsete manipulatsioonide suhtes. Ent selle fassaadi taga on teatud, ehkki salapärane, süsteem. Püüame selle lahti mõtestada?

18.-19.08.2023 KORDONis esimene avalik sündmus seeriast LINNANIIT.

 12.08-16.09 näeb Vainupea kabelis Anu Raua kümmet vaipa, mille teemaks teelolemine. Näituse algusvaibad on „Pole kodus“ ja „Jalutuskäik“: üks sümboliseerimas usaldust, mida ju pererahva äraolekul ukse ette toetatud luud tähistab, ja teine – sammuva sokiroduga – on kummardus Vainupea külarahva koostoimetamise vaimule. „Taevatee“ (2019) ja „Armuaeg“ (2010) ja „Lõoke“ (2003) viitavad tõusvatele õhuvooludele, „Silk-solk“ (2014) tervitab vetesügavusest ja soovib leiva-kala jätkumist kõigile. „Täiskuu“ (2007) märgib suurt teekaaslast ja „Kiri esivanematelt“ (2008) on teel üle aegade.  Tere tulemast lugema Anu vaipu! Vainupea kabel on avatud pühapäeviti 12.00–15.00, muudel aegadel on võimalik näitust külastada etteteatamisel: marioluik@gmail.com Mob: +372 55 598 316   Näituse esitlus toimub 20. augustil kell 12.00 Näituse korraldasid Anu Raud ja Mario Luik, kujundasid Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu Fotod: Marilyn Piirsalu  Eesti Tekstiilikunstnike Liit

Neljapäeval, 10. augustil 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Edgar Tedresaare näitus „Kus on sinu punane joon?“. Näitus jääb avatuks 2. septembrini 2023. Punased jooned võivad olla stabiilsed, elementaarsed ja tagasihoidlikud. Kuid need võivad olla ka ebastabiilsed ja üleelusuurused. Meie ellu on äkitselt ilmunud need teistlaadsed punased jooned. Need on tugevad jooned. Nad pulbitsevad ja tekitavad kõhedust. Julgeolekuvaldkonnas tähistavad punased jooned ala, mille sees keegi tahab olla suveräänne, võib-olla isegi teise üle domineerida. Sellised tegutsejad on ratsionaalsed, neil on vaba tahe ning nende tegevuspiirkonnad kattuvad teistega, küll osaliselt, aga siiski paratamatult.

Olete lahkesti oodatud Eesti Kujurite Ühenduse aastanäituse avamisele Viimsi Artiumis 10.augustil kell 17:00 10.08–10.09.2023 10. augustil kell 17:00 avame Viimsi Artiumis Eesti Kujurite Ühenduse aastanäituse „Keerukuju“. Näitus toob Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriisse, kunstikooli galeriisse ja välialadele enam kui kolmekümne kunstniku teosed. Näituse keerutab avatuks Gaute Kivistik. Keerukuju – mängijad keerutavad end ringiratast, üks mängijatest, kes ei keeruta, hüüab mingil ajal “Stopp!” ning kõik peavad tarduma paigale; mängija, kes ei ole kuju, püüab kedagi naerma ajada või liigutama saada – kes liigutab, ei saa enam kuju teha ning mäng algab uuesti.