Breadcrumb
Üritused
Neljapäeval, 19. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis graafikute grupinäitus „Tumeaine”. Näituse kuraator on Lilli-Krõõt Repnau.
„Tumeaine” on mõtteline jätk Repnau kaks aastat tagasi Tartu Kunstimajas kureeritud näitusele „Teispool reaalsust”, mis puudutas kaasaegse graafika abil tänapäeva rahutut meelt. Ka seekordne näitus on õrnalt ulmeline, kuid keskmes on rohkem keskkond, linnaruum ja utoopiline olevik ehk optoopia. Nagu kosmiline tumeaine väljendub läbi gravitatsiooni, vaatleb antud projekt tumedaid jõude, mis sekkuvad me igapäevaellu ning ilmutavad end oma tahumatute tagajärgede kaudu.
Repnau lisab: „See on ülekiirenenud maailm, mis lookleb absurdi ja fantaasia piiril ning pahatihti tundub, et „lame maa” on vaid selle jäämäe tipp. Kõik olemuslik on põgus ning igasugune paigalolek on vaid illusoorne.
Neljapäeval, 19. septembril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Andrus Peegli ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kõrvalnähud”.
Graafik Peegli ja keraamik Kriisa ühisnäitus on selge näide sellest, et suvisest „mitte midagi tegemisest” võib siiski midagi sündida. Näiteks pildirida ja hulk suurepärast keraamikat. Näitusetööde valik on seepärast ka suviselt kirju nagu lapitekk.
Autorid lisavad: „Rannahooajale kohaselt puudub projektil ka visuaalne manifest, sotsiaalne appikarje, sügav ühiskondlik mõõde või mõni muu tõsisemaigune kõrvalprodukt. Seetõttu on pisut suurem rõhk katsetustel kompositsiooni ja materjalidega. Kõiksugu kontseptuaalsed tõlgendused on lubatud, kuid peamine fookus on graafika ja keraamika võimalustel nii tasapinnalalise kui kolmemõõtmelisena.”
Andrus Peegel (snd 1955) on graafik, karikaturist ja illustraator.
Me tahame alati enamat. Oleme täidetud segaduse ja elevusega, kuidas mõelda, tunda ja reageerida sellele, mis toimub meis ja meie ümber. Me loome kujutluspilte ning sõnu, mis hägustavad reaalsuse piire ja muutuvad tihti kinnisideedeks, milledest me enam küllalt ei saa. Me igatseme hoolimatut armastust, lõputut rõõmu, mittesiduvaid tõdesid ja fantastilisi kogemusi; samal ajal edutult võideldes kiusatusega täielikult järgneda oma tahtmistele ja soovidele. Aga millal ütleme, et miski on liiast? Kus on piir piisava ja liigse vahel, kui meie süda ja sisemus paluvad lõputult enamat.
Triin Kukk on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti erialal ning on tänavune galerii Marzee (Nijmegen, Holland) parima lõpetaja preemia saaja.
www.triinkukk.com
Erinn M.
16. septembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kai Kaljo isikunäitus „Nähtamatu”. Fotoseeria on pildistatud Itaalias Mazzano Romano külalisateljees 2018. aasta sügisel.
Olete oodatud Tõnis Laanemaa näituse ‘’Kunsti vägi’’ avamisele Tartu Jakobi galeriis teisipäeval, 17. septembril kell 16.00.
Eesti graafika nestor Tõnis Laanemaal (1937) on seljataga juba 55 aastat näitusetegevust. Laanemaa alustas oma karjääri kuulsa kunstirühmituse ANK’64 asutajaliikmena ning tänaseks on ta osalenud erinevatel grupiekspositsioonidel ning korraldab ka aktiivselt personaalnäitusi. Muuhulgas on Laanemaa esinenud oma vabagraafika ja plakatitega Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Hollandis. Just tänu oma plakatitele – millest ca 80 on nüüdseks jõudnud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse – on kunstnik kollektiivses mälus ilmselt enimtuntud. Seekordsel näitusel võib aga näha Laanemaa ofort ja külmnõela tehnikas töid.
Tõnis Laanemaa kunstile mängib taustaks Taavi Laatsiti, artistinimega Galaktlani, heliteos ning on võimalus näha ka tütrepoeg Meel Paliale tehtud muhedat lühifilmi kunstnikust endast.
Pühapäeval 15. septembril kell 18.00 toimub Draakoni galeriis Tallinna Arhitektuuribienaali satelliitprogrammi raames kunstnikuvestlus Anna Mari Liivranna ja Laura Põlluga, kus kunstnikud tutvustavad lähemalt oma värskeid näitusi Draakoni ja Hobusepea galeriis. Vestlust viib läbi Lilian Hiob.
Anna Mari Liivrand (s. 1993) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik. Ta on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemias ja täiendanud end Islandi Kunstiakadeemias. Lisaks isiknäitustele on ta osalenud mitmetel grupinäitustel. 2014. aastal pälvis Liivrand Noore Skulptori preemia. Loomingus keskendub Liivrand tundlikkuse ja efemeersuse uurimisele läbi ebastabiilsete materjalide kasutamise – nahatükkidest lõhnadeni, ühendades materjale habrasteks ja õhulisteks installatsioonideks, skulptuurideks ja joonistusteks.
Kunstnik Laura Põld (s.
Kolmapäeval, 11. septembril kell 19.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna Arhitektuuribienaali kuraatorinäitus „Ilu loeb” ning installatsioon "Steampunk".
Näitus „Ilu loeb” tõstab esile ilu tähtsust ja rolli, uurides uusi arhitektuurilisi iluvorme uute elupaikade kontekstis. Näitusel osalejate uued asumiprojektid keskenduvad küll Tallinnale, kuid nende tähendus on ülemaailmne, sest need loovad kanali ilu kogemiseks.
Peakuraator: Yael Reisner
Näituse disain: Yael Reisner koos Barnaby Gunning’uga
6. septembril kell 18:00 avatakse EKKMis kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2019 / Tallinn Photomonth 2019 rahvusvaheline avanäitus „Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse”, mis toob kokku 12 kunstnikku.
Näituse eelsündmusena toimub 6. septembril kell 16:00 arutelu kuraatori, kunstnike ja uurijate vahel.
Kuraator: Heidi Ballet
Kunstnikud: Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Jonathas de Andrade, Bram Demunter, Silje Figenschou Thoresen, James T. Hong, Edith Karlson, Ana Mendieta, LaToya Ruby Frazier, Maarten Vanden Eynde ja Musasa, Ana Vaz ja Tristan Bera.
Uurimistöösse panustasid:
Kondase Keskuses on alates 11. septembrist avatud näitus Edgar Valteri varasest maaliloomingust.
Väljapanek on pühendatud Edgar Valteri 90. sünniaastapäevale, mida tähistatakse Eestis erinevate näituste, ettekannete ja esmakordse Valteri illustratsioonipreemia väljaandmisega.
Kondase Keskuses eksponeeritakse Valteri 1960.-70. aastatel valminud suuremõõtmelisi visandeid, mida avalikkus ei ole kunagi varem näinud.
Valteril oli sel perioodil tavaks visandada laabitsaga suurtele paberitele ja pappidele, kasutades omapärast tempera- ja õlivärvisegu. Paljuski on kunstnik veel tegelenud kujundikeele ja stiiliotsingutega, kuid juba on selgelt hoomatav kogu loomingule iseloomulik dünaamilisus ja jutustamisvajadus.