Üritused

XXIV Kohila Sümpoosion toimub 6—29.07.2024 Tohisoo mõisas Kohila Sümpoosion on Eesti vanim ja ühtlasi tähtsaim rahvusvaheline puupõletusalase keraamika suursündmus, mis on viimase 23 tegutsemisaasta jooksul toonud Kohilasse kokku üle 200 kunstniku tervest maailmast.  Sel aastal osalevad kunstnikud Guillermo Mañé (AR), Eva Funderburgh (US), Aivars Baranovskis (LV), Nizam Orçun Önal (TR), Margit Terasmees (EE), Manuel Seita (PT), Ojūna Batbajara (LV), Keenan Julies (US/ZA/DK), Henna Nuutinen (FI), Juan Ortiz-Apuy (CA/CR) ja Tanel Rander (EE) Sümpoosioni jooksul valmivad suuremõõtmelised skulpturaalsed keraamilised tööd, mis põletatakse puudega köetavas keraamikaahjus.

Kolmapäeval, 10. juulil kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis 2023. aastal EKA Noore kunstniku preemia pälvinud Samuel Lehikoineni isiknäitus „Tühjad kalorid“. Näitus jääb avatuks 5. augustini 2024. Samuel Lehikoinen: „Käsitlen näitusel ekraanikeskse oleluse iroonilist ja düsfunktsionaalset loomust, rõhudes hetkelisele rahuldustundele, mida tekitab sotsiaalmeediavoogudes leviva „tühjadest kaloritest“ koosneva sisu kinnisideeline tarbimine.  Kuigi oleme teadlikud tähelepanu häirumise kahjulikest mõjudest vaimsele tervisele, loovusele, sügavale mõttetööle ja siirastele inimsuhetele, näib siiski, et oleme sellega leppinud või jõuetud sellele vastu seisma. Mõttetu sisu pidev kugistamine peegeldab meie suhet Lääne dieedi alustalaks oleva madala toiteväärtusega toiduga. Pakkudes lihtsat ja kergesti ligipääsetavat toiteallikat, alandavad need tühjad tarbimisharjumused elukvaliteeti, tehes meid pikemas perspektiivis haigemaks ja passiivsemaks.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus koostöös kunsti- ja tehnoloogiatalu Maajaamaga ning projektiga „Kuko kuubis – kunstnikud kogudes, kogukondades ja kollektiivides“ kutsuvad bussituurile Lõuna-Eestisse. Selleks, et kõik kunstihuvilised osaleda saaks, teeb Tallinnast väljuv kunstibuss mõlemal suunal peatuse ka Tartus.

Täna, 5. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis rahvusvaheline grupinäitus „Jää mind vaatama“, mis on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ametlikust programmist. Näituse kuraator on Liisi Kõuhkna. Näitus on pühendatud meie kõigi teadlikkuse tõstmisele sellest, kuidas mõjutab meid globaalne jää sulamine ning milline on selle mõju meile Eestis. Oleme viimane generatsioon, kes saab päästa Maa progresseeruvast pöördumatust hukatusest. Peame mõistma globaalset jagatud vastutust, sest oleme teineteisest sõltuvad. 

Grupinäituse „Õnnekompost“ avamine 13. juulil kell 16:00 Narva Kunstiresidentuuris Sageli võib õnne või rõõmu kujutamine kunstis välja kukkuda labaselt, maitsetult, liigselt dekoratiivselt, pealiskaudselt… KITŠILIKULT. Kitš on laiatarbemaitsele orienteeritud odav kunsti jäljendus. Või kas on ikka nii? Kas peaks nii olema? Kas võiksime jäljendada hoopis kitši, inspireerudes selle esteetikast, häbenemata klišeesid? Või peaksime proovima oma rõõmu edasi kanda peenelt ja nüansirikkalt, maitsekalt ja väljapeetult? Kas on üldse mõistlik klišeesi kõrvale jätta? Kas kitši-esteetikat saab kasutada tõsiseltvõetava kunstivormina, mis suudab edasi kanda inimolemuse komplekssust? Kõigil osalevatel kunstnikel on nendele küsimustele omad vastused, millest moodustub üks suur värviline kompott või hoopiski.. kompost, kuhu oleme lagundamiseks visanud kõik oma teemakohased mõtted.

Tänavune kolmas KORDONi kunstnikufilmide festival (KOFF) toimub 1. – 2. augustil KORDONi kunstiresidentuuris, Kärdlas, Hiiumaal. Seekordne festival balansseerib oma ülihuvitava filmivalikuga kohati enesehävitusliku hulluseni jõudnud inimtegevuse ning sellele vastukaaluna seisva keskkonna, sh mitteinimese vahel. 

Ootame teid N 4.juulil graafikanäituse avamisele Truus galeriis Tallinna vanalinnas Lühike jagl 5. Uksed on avatud kell 16-19. Näitusel esinevad kunstnikud Marje Üksine, Liis Tedre, Kadri Toom ja Riin Maide. Linnautoopia on graafikanäitus, mis uurib linnakeskkonna mitmekihilisust ja selle peidetud utopistlikke elemente. Näituse teosed käsitlevad linna kui keerulist, pidevalt muutuvat organismi, kus vana ja uus, korrastatud ja lagunenud, täis ja tühi ruum eksisteerivad kõrvuti, luues unikaalseid visuaalseid ja kontseptuaalseid dialooge. Näitusel kohtuvad eri põlvkondade kunstnikud, kes on ka oma varasemas loomingus käsitlenud loomuliku ja tehisliku ruumi peidetud kihte, nende omavahelist suhet ja selle mõju inimesele. Autorite erinäoline visuaalne keel ja teemale lähenemine on vaatajale samaaegselt üllatav kui ka ootuspärane. Ootuspärasus seisneb ruumilisuse konstruktiivsuses koos sügavama sisulise helge fantaasiaid äratava utoopilisusega. KUNSTNIKUD

ARS Projektiruum 18.07.–10.08.2024 (E–R 12–18, L 12–16). Näituse avamine 18. juulil kell 18.00. Eesti keeles on ütlus „vendadel on vendlus, õdedel on õelus“. Kuidas rääkida aga õdede vahelisest vendlusest? Näitusel süvenevad õdedest kunstnikud Katariin ja Johanna Mudist sellesse, mida tähendab nende jaoks „õde“ olemine, samuti mida tähendavad nad üksteisele ning mõtisklevad laiemalt naisliinidele oma perekonnas. Kuidas näeb välja ja kujuneb välja õdede suhte dünaamika, hoolitsus ja lähedus? Laiemas kultuurilises kontekstis tähistab sõna „õde“ ka lihtsalt teist lähedast naist, sõpra, kogukonna või suguvõsa liiget, liites nii kogu naiskonna. Mida peale hakata sissekujunenud normidega ning kuidas mõtestada ümber aja poolt sisse tallatud väljendit nagu selleks on „õdede vahel on õelus“.

Esmaspäeval, 8. juulil kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Matti Pärki isiknäitus „Inspiratsioonid“. Näitus jääb avatuks kuni 3. augustini 2024. Avatava näituse teosed on kunstniku sõnul mõjutatud olukorrast maailmas. Matti Pärk toob vaataja ette illustratsioonid teda enim inspireerinud ilukirjandusteostele. Näituse teosed on valminud küll pika ajaperioodi jooksul, kuid sobituvad oma aegumatuses temaatikalt ka tänapäeva ning meid ümbritseva maailma kõladega. Illustratsioonid Mats Traadi luulekogule „Ajalaulud“ valmisid 1985. aastal, kuid luuletaja tekstid on kunstniku sõnul valusalt mõjusad siiani. Illustratsioonid katalaani muinasjuttude kogumikule „Paadimehe tõed“ valmisid 1985. aastal ja neist tõukuvad uustõlgendused käesolevaks näituseks. Muinasjuttudes peituvad tõeterad ja õpetused on aegumatud ning inspireerivad kunstnikku siiani.  

Väljapanek avatakse 02. juulil kl. 18.00 Türi Kultuurikeskuse kunstigaleriis. Näitus jääb avatuks 27. augustini 2024 Näitus „Poeetilised sisemaastikud“ jätkab autori loomingulist rada teadvuse, teksti ja tajuväljade suhte teemal, lähtudes Aldous Huxley esseest „Taju uksed“. Teadvuse olemus, selle tekkimine ja suhe tajuväljadega on üks viimaseid teaduse lahendamata küsimusi. Kuid sellele on võimalik vastata poeetiliselt. Antud näitus teeb seda kasutades lähtematerjalina Eesti poeete, kunstnikke ja heliloojaid. Staatilised figuurid, mis sulavad maastikku ja teksti ning piir teadvuse ja tajuväljade vahel kaob. Avamisel esineb Liis Jürgens (harf) ning toimub vestlus kunstikriitk Andri Ksenofontovi, luuletaja Igor Kotjuhi ja autori vahel näitusega seotud teemadel.