Üritused

20. septembril avab Noblessneri sadamalinnakus, ajaloolises allveelaevatehase kompleksis uksed rahvusvaheline Kai kunstikeskus. Üle 100-aastases muinsuskaitsealuses hoones asub tipptasemel näitusepind, auditoorium-kinosaal, ühiskontor kunstivaldkonna institutsioonidele ning alates oktoobrist tegutsev rahvusvaheline residentuuriprogramm.   20–22. septembril toimub Kai kunstikeskuse avafestival, mille jooksul on kõigil võimalik tulla tutvuma uue Noblessneri kultuurisüdamega. Koos majaga avatakse ka Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali põhiprogrammi kuuluv rahvusvaheline grupinäitus „Lase oma tähelepanul…. pehmeneda ja laiali valguda”, mille kuraatoriks on Hanna Laura Kaljo. Kai kunstikeskuse avanäitus jääb avatuks 1.

Milvi Tildheimi näituse „Värvikillud tekstiilil“ avamine toimub laupäeval, 21.09 kell 12.00, millele järgneb kunstnikutund koos kangatrüki töötoaga.   Milvi Thalheimi tekstiilikunsti iseloomustab jõuline lakoonilisus nii kujundite vormis kui ka värvikäsitluses. Talle on iseloomulikud geomeetrilises võtmes lahendatud kangad. Tekstiil on läbi aegade olnud traditsioonihoidja, ühtaegu nii kaunistav kui ka tarbitav, mõjutab nii kandjat kui ka ruumi.    Näituse avamisele järgneb kangatrüki töötuba, kus kunstniku juhendamisel saab trükkida ka enda kaasavõetud esemele ja kujundada T-särki, salli, linikut või mõnda muud sobivat toodet. Samuti võib saada ka kohapealt mõne proovitöö, millele trükkida.   Milvi Thalheimi näitus jääb avatuks 09.

Neljapäeval, 19. septembril kel 13 avatakse TLU Akadeemilise Raamatukogu galeriis (Rävala 10) pidulikult suurnäitus „75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod“. Näituse kuraator on Harry Liivrand, kujundaja Rene Haljasmäe. Avamisel kõnelevad tollane paadipõgenik kirjanik Enn Nõu ja kirjandusteadlane Sirje Kiin.  Näitus kestab 24. novembrini.    Tänavu septembris möödub Eesti ajaloo ühest kõige dramaatilisemast sündmusest - eestlaste suurest põgenemisest Nõukogude teise okupatsiooni eest Läände - 75 aastat. Akadeemiline Raamatukogu meenutab seda erakordset, rahva mällu läbi ja üle põlvkondade sööbinud lugu raamatukogu rikkalikust välis-eesti kirjanduse keskusest pärinevate tollaste ajaleheartiklite, ajastu tausta ja sündmusi käsitlenud (mälestus)raamatute, pisitrükiste ja eesti fotograafi Karl Hintzeri (1895 Tartu – 1967 Lüübek) dokumentaalfotodega, samuti eksponeeritakse Rootsis töötava Enno Halleki maali „Aer“ Viinistu Kunstimuuseumi kogust.

18. septembril kell 18 avab maalikunstnik Marta Stratskas Berliini galeriis Living Gallery Berlin oma isikunäituse "Konvertierung II".   Stratskas tegeleb metafüüsilisel tasandil elu kui mööduva nähtusega ja arutleb isikunäitusel inimeksistentsi hapruse ning sellega seonduvate uskumuste üle. Tema tööd on inspireeritud olemuslikest küsimustest: Kust me tuleme? Kes me oleme? Miks me oleme? Mis on elu mõte? Mis juhtub pärast surma?    Stratskase varasemas loomingus on olnud arutluse all nii inimolemuse sisemaailm ("Inside Out // Konvertierung"), surm ja igavikulisus ("Crossroads") kui ka armastus ja puhastumine ("I Let Love In"). "Konvertierung II" on jätk kunstniku muundumistele läbi viimaste aastate näituste konkreetsest abstraktsemaks.   "Konvertierung II" on Marta Stratskase teine soolonäitus Berliinis.

Raoul Kurvitza loeng kohtade kadumisest   Kolmapäeval, 18. septembril kl 18 saab loengusarjas ELAV RUUM kuulata kunstnik Raoul Kurvitza mõtteid ruumide muutumisest ja kohtade kadumisest läbi isikliku prisma. Loeng on kantud kohtade pöördumatu kadumise morbiidselt poeetilisest tonaalsusest. Taolistes kadumistes pole midagi ülemäära halvakspandavat, kui asemele astuvad ajakohasemad ruumilised kooslused, küll saab nentida kohtade kadumise fakti kui niisuguse eksistentsiaalset, lausa ülendavat, ehkki ängistavat ilu. Nagu meenutatakse igaveseks lahkunud lähedasi või sõpru ilma, et nendega taas kohtumiseks oleks vähimatki võimalust.   Kurvitza sõnul on ta elus vahetanud elupaika tervelt 46 korda, päris paljusid neist kohtadest polegi enam olemas. Kas on vastav hoone lammutatud või hävinud, teinekord tulnud ka kogu ümbritseva ruumisituatsiooni asemele sootuks midagi muud.

14. septembril avati Ugala teatrigaleriis 100. hooaja esimene näitusena Mara Ljutjuki teatrist inspireeritud maalinäitus „Keegi veel”.   Teatrikunstnik Mae Kivilo on öelnud: „Teatris oleks nagu kõik kolmega korrutatud: emotsioonid on tugevamad, värvid on eredamad, algused on paljutõotavamad, läbikukkumine on traagilisem. Väga harva tuleb mõte, et kõik on ju mängult. Teatris on võimalik tegeleda elu ja surma kõikide küsimustega, mida küsida vaid oskad”.   Mara Ljutjukki seob teatrimaailmaga lisaks sagedastele teatrikülastustele ka erinevates teatrites dekoraatorina töötamise kogemus (Soome Rahvusooper, Eesti Nukuteater jt.). Kunstnik ise ütleb

17. Septemberil KODA pargis Andres Koorti mikronäitus. Sadama 25-3, 10111 Tallinn Avamine ja kohtumine kunstnikuga kell 20.00 - 22.00. Näitus avatakse kodas number 20.   Andres Koorti tavapärasest erinev mikronäituse formaat koda pargis. Arhitektuurselt hinnatud koda kahekümne kuuel ruutmeetril on ehe näide sellest, et kunst on kõigile. Tuues kunstniku kolm maali vaatajale lähemale, näitab koda dünaamilise linnaplaneerimise ja innovaatilise ruumikasutuse eksperimendina kunsti väiksemas ja vastavalt vajadustele muudetavas ruumis.   Kunstielamuse saamiseks ei pea inimene ilmtingimata galeriisse või muuseumi minema.

Kolmapäeval, 18.09.2019 kell 11.30 avatakse Toompea lossi kunstisaalis Margus Tõnnovi (1966) isiknäitus „Maitsed“. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2019.   Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee  teisipäeva, 17.09.2019 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.   Näitusel on väljas komplekt paarikümnest akrüül- ja segatehnikas teostatud maalist, mille kaudu edastab kunstnik erinevaid, talle osaks saanud taju- ja meelekogemusi. Abstraktses laadis, faktuuririkkad teosed on kui materialiseerunud tükid elu mitmetahulisest, meeltele avatud tervikust. Tõnnovi maalide omapäraks on vastuolu nende tugevas materiaalsuses, mis väljendub paksus ja kohati brutaalses värvikihis ja taotletud õrna ja täpse meelelisuse vahel.

Tammetalu maalisarju aastatest 1999 kuni 2019.   Näituse signatuursari „La Dolce Vita“ (õli) suurtest lõuenditest koosnev sari on varaseim, seetõttu tanaseks ka üsna fragmentaarne.   Sari „Eesti maastik. Suur Laulupidu“ (õli) sai alguse 2005, kestab tänini, saades aeg-ajalt (vähemalt iga nelja aasta järel) täiendust. Loodetavasti jõuab Suure Eesti Laulupeo vaib, millega see ülev Eesti Riitus täninini laetud on, läbi üheksa ruutmeetri lõuendi ka Rakvere vaatajani.   „Sari „Exodus“ (akrüül) on loodud 2009-2010 aasta paiku, vahetult enne Eesti euroleminekut, ajal, mil muutus tajutavaks nn uus reaalsus: eestlased lahkuvad kodumaalt.

Soome Klaasimuuseumis Riihimäel avati augusti lõpul Euroopa kaasaegset klaasigraveeringut tutvustav näitus "Back on Tour - Riihimäki to Coburg", kus oma töödega esineb 43 klaasikunstnikku. Eestit esindavad Mare Saare, Tiina Sarapu ning Eili Soon. Näha saab väga erinevaid graveerimistehnikaid ning kõrvuti klassikalise graveeringuga on üha enam kontseptuaalset lähenemist ning ka uudseid tehnilisi ning visuaalseid väljundeid. Näitus on teine tuuride sarjast - esimene toimus aastatel 2015-2016 seitsmes Euroopa riigis, sh 2016. aastal ka Tallinna (Eesti Rahvusraamatukogu).   Näitustesarja korraldab Glass Engraving Network, kelle eesmärgiks on kadumisohus klaasigraveerimistehnikate säilitamine ja propageerimine.