Üritused

Duonäituse pealkirjastus „Oli mul kord“ viitab omamise, mugavale ületarbimise ja muude inimese ennasthävitavate tõekspidamiste kaduvusele tuleviku Maal.   „Oli mul kord...“ on Britta Benno mõtteline jätk suvisele isikunäitusele „Düstoopiline Tallinn“. Vabaduse väljaku hoonete asemel on seekord düstoopilise linnamaastiku võttekohaks projektiruumile Kraam lähedal asuvad Mustamäe paneelmajad.

Neljapäeval,  10. oktoobril kell 18 toimub kahekümne esimest korda Tartu noore kunsti oksjon, kus enampakkumisel on 84 värsket kunstiteost 72 erinevalt kunstnikult. Enampakkumine toimub nii loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17) kui samaaegselt ka Osta.ee keskkonnas.   Meelelahutuslikku õhtut juhib Reigo Kuivjõgi. Oksjonile registreerimine ja osalejatele numbrite jagamine algab kell 17.30, pakutakse suupisteid ja veini.   Oksjonile valitud 84 töö alghinnad ulatuvad 0,1 eurost 1500 euroni. 84-st oksjonile valitud tööst läheb saalioksjonil müüki 53 tööd ja samal ajal toimuval veebioksjonil Osta.ee-s 31 tööd.   Oksjoni konsultandi Reigo Kuivjõgi sõnul on harva noore kunsti oksjonil väljas nii palju töid. „Usun, et igaüks leiab siit endale midagi sobivat.

Neljapäeval, 10. oktoobril kell 17.00 toimub Hobusepea galeriis performance`ite ja ettekannete õhtu pealkirjaga „Etteantud formaat“. Üritus toimub Maarja Nurga isiknäituse „Surm struktuuri läbi“ raames.   Etteastete impulsiks ja platvormiks on näitusel väljas olev teos, mis kujutab endast kõnepuldi ja surnukirstu hübriidi. Sellest teosest lähtuvalt keerleb üritus kõnelemise, keele ja surmaga seotud kujundite ümber. Etteasted varieeruvad kõnest, mis on suunatud nii elavatele kui surnutele, inimestele ja loomadele, ütlejatele ja vaikijatele, küsimuseni, kas viia puutinile lilli või mitte. Kuulda saab kõnet surma ohjamisest, kehale ja luudele suunatud etteastet ning enesetsenseerimisest ja kustutamisest.   Esinevad Kaspar Aus, Katrin Essenson, Hannah Harkes, Roomet Jakapi, Tanel Rander, Jaanus Sooväli.   Lisainfo:

Tallinna Õpetajate Maja galeriis avatakse teisipäeval, 8. oktoobril kell 17:00 Andres Toltsi (1949–2014) mälestusnäitus. Täpselt sel päeval täitub 70. aastat Andres Toltsi sünnist.    Eksponeerimisele tulevad maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis.   Andres Tolts lõpetas 1973. aastal Eesti ENSV Riikliku Kunstiinstituudi disaini erialal, kuid nagu paljud teisedki põlvkonnakaaslased arhitektuuri- ja disaini erialadelt, leidis ka Tolts end peagi tollast kunstikeelt uuendamas. Koos Lapini ja Keskkülaga asutati 1969.

Olete oodatud Jüri Arraku isikunäituse „Joonistatud visioonid“ avamisele kolmapäeval, 9. oktoobril kell 17.00.   Näitus jääb avatuks 30. oktoobrini 2019   Lisainfo: Eesti Rahvusraamatukogu Tõnismägi 2, 15189 Tallinn E-R 12.00-18.00

Olete oodatud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstinäituse „Maastik linna ja vurlega“ avamisele reedel, 11. oktoobril kell 16.00   Näituse teema on 19. ja 20. sajandi vahetusel hoogustunud linnastumine,  uueneva ühiskonna kogemine ning nende aspektide representatsioonid  Eesti kunstnike loomingus – kuidas kujutati moodsat linnaruumi ja millisena  nähti nii kodumaa kui ka Euroopa metropolide linnainimest.  Näitusel on eksponeeritud eesti kunstnike teoseid 20. sajandi algusest.   Avamise järel teeb kuraatorituuri Lola Annabel Kass. Linnastumise teemaline seminar toimub kell 17 Milleri salongis 5. korrusel.   Näitus jääb avatuks 2.

6. oktoobril kell 16.00 toimub Kraamis Killu Sukmiti ja Sandra Jõgeva kunstnikuvestlus. Vestlus on osa Killu Sukmiti näitusest „K aed“, mis on inspireeritud kunstnik Malle Leisi maalist „Hr. Sukmiti aed“ ja teistest sama aia motiiviga maalidest. Näitust saab vaadata kuni 6. oktoobrini.   Üritus FB-is.   Kunstnik Malle Leis maalis 1994. aastal oma ateljee aknast välja vaadates maali „Hr. Sukmiti aed“ . Juhuslikult asub samas majas juba mõnda aega ka minu ateljee, mille aknast saan vaadata sama aeda, mida Malle Leis tollal. Selliseid maale on Leisil tegelikult veel. Kui 1994. aasta maalil on talvine aed, siis 2003. aasta „Hr. Sukmiti aed“ pakub kevadist vaadet. Sama aia motiiviga, kuid teise pealkirjaga on veel „Vaade Rästa tänavale“ (1993), „Rästa tänav V“ (1993), „Kased“ (2003) jt. Viimasega võrreldes on vaade vahepeal muutunud, üks kask on maha saetud.

Olete väga oodatud Margot Kase ja Britta Benno vestlusele Vabaduse galeriis neljapäeval, 3. oktoobril algusega kell 16.30. Kõne alla tuleb liikumine ja selle edasiandmise võimalused kunstis, aga ka joonistuse tähendus ja roll praeguses kunstis. Vestlus toimib Margot Kase näituse „Rajad” raames. Näitust saab vaadata kuni 9. X.   „Rajad” ei ole Margot Kasel esimene liikumist käsitlev väljapanek. Möödunud suvel eksponeeris ta selleteemalisi töid Eduard Vilde muuseumis ning aasta lõpul ja selle algul Pärnu Linnagaleriis, vahepeal olid need väljas ka Tallinna Ülikooli Mare majas. Varasematel kordadel oli kunstnik oma seeria pealkirjastanud „Painete ja pööristena”.   Margot Kase liikumise kujutamise aluseks, inspiratsiooniallikaks on olnud nüüdistants. Teda on huvitanud mõtestatud liikumine kui protsess, alguse ja lõputa pidev kestvus, mis aga tegelikkuses ei ole katkestuseta võimalik.

Olete oodatud Rait Rosina näituse „Väikelinn kui identiteet“ avamisele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses 9. oktoobril, kell 18. Näitus käsitleb kahte näituse kohta Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundavad. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused ja rõhutused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna idenditeedi kujunemisele.   Näitusel on nähtav intervjuufilmid Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega.

Alates 3.10.2019 on avatud Haapsalu Linnagaleriis Cloe Jancisise näitus „Sinu ja Selle vahel“   Näitusega „Sinu ja Selle vahel“ mõtiskleb kunstnik kehalisusest ning eneseotsingust läbi vastastikmõju ja reflektsiooni.   Mu keha on minu jaoks alati olemas, selle kaudu suudan ma asjadega ühendust luua. Ümbritseva kaudu on võimalik tajuda oma kehalikku olemasolu. Läbi puudutuse olen ma hetkeks suguluses sellega, mis avaldub väljaspoolt mu meeltele. Mu käsi ei ole mu käsi, vaid aistingu tulemus – puudutatav saab hetkeks osaks puudutaja kehast.