Kunstihoone galeriis avatakse 17. oktoobril kell 17.00 Vello Vinna estampgraafika ülevaatenäitus „∞ & ○“ (loe: lõpmatus ja ring), mis on läbilõige kunstniku enam kui poole sajandi pikkusest loometeest.
Näituse temaatilises keskmes on sõjajärgse eesti kunsti ühe uuenduslikuma graafiku arengulugu 1960. aastatest tänapäevani. Sellest tuleneb ka näituse krüptiline, sümbolites esitatud pealkiri, mis viitab otse loomulikult Vello Vinna loomingut üldiseloomustavale korrastatud sümmeetriaprintsiibile.
Vello Vinn on sündinud 4. oktoobril 1939 Saaremaal, elab ja töötab Tallinnas. Alates Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk praeguse Eesti Kunstiakadeemia lõpetamisest 1968. aastal pälvis ta kiiresti tähelepanu graafikakunsti näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üks läbivaid liine kunstniku popilik-sürreaalses fantaasiaküllases estampgraafikas on keskkonnateema, täpsemalt inimese ja keskkonna omavaheline suhe.
Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 17:30
toimub Katrin Kivimaa ja Krista Mölderi vestlus näituse „Jah, siit ma käisin tihtipeale mööda“ raames ARSi maja 3 korruse ühisruumis.
Tegemist on Tallinna Fotokuu satelliitnäitusega:
https://www.fotokuu.ee/programme/jah-siit-ma-kaisin-tihtipeale-mooda/
sündmus FB-s:
https://www.facebook.com/events/767405013714726/
Näitus on avatud 29.
Raul Meel inspireerib Itaalias
5.10.2019 avati Schios Itaalias (Veneetsia maakond) rahvusvaheline trükigraafikakunsti biennaal 4. DI CARTA / PAPERMADE.
Fogazzaro palees esitavad oma loomingut üle 80 kuraator Valeria Bertezina üle maailma valitud kunstniku. Praegusel biennaalil on esil üsna palju ruumilisi, mitmemõõtmelisi teoseid. Ja seekord on erilise tähelepanu fookuses soome kunstnikud – Ulla Rantanen biennaali aukunstnikuna pälvis kuldmedali. Biennaali peakülalise ehk Soome ekspositsiooni kuraator on Seppo Salmi. Huvipakkuv on asjaolu, et tema valitud kunstnike hulgas on ka Kuopio ja Karjala piiskopkonna metropoliit Arseni.
2015 olid kutsutud kunstnikeks Eesti ekspositsioon ja 2.
Esmaspäeval, 14.10.2019 kl 18.00 avab Tõnis Saadoja Draakoni galeriis isiknäituse „Paberist linn. Ümbrikus taevas”. Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini 2019.
Käesoleval näitusel jätkab Tõnis Saadoja maali ja fotokujutise vahelist analüüsi liikumisel ühe kindla pildiruumi sees. Kunstniku hüperrealismist lähtuv ja klassikalisi maalivõtteid kasutav looming on viimaste näitustega liikunud suurema üldistuse ja abstraktsuse poole, näidates elegantse lohakusega meisterlikkust maalimeediumi valitsemisel.
Tõnis Saadoja: „Näitus on jätk eelmisel aastal Hobusepea galeriis toimunud väljapanekule „Saabumine paberist linna”. Lähtudes samast motiivist, jätkuvad maalilised otsingud, et leida pildist maalimise läbi midagi, mida seal enne maalima asumist ei olnud.
Alates 11. oktoobrist on võimalik Pärnu Kunstnike Maja galeriis külastada Al Paldroki alias Anonymous Bohi isiknäitust „Meeletempel“.
Meeletempel on avatud teadvuse teekond. Interaktiivsuse ruum, mis paneb teelolija tuledeviirgu ja füüsiliste objektide kaudu avama uued portaalid visuaaluniversumisse. Loome kontakti universumi vaimse tuumaga - füüsilise ning psüühilise energiaga. Näitus toimib kogemuste päästikuna - algatajana ja tõukejõuna. Meeletempel on sisemine metaruum post-digitaalrevolutsiooni ühiskonnas. „Anonymous Boh on loonud peatumatute ülemaailmsete tuuride, performance`ite, näituste ja publikatsioonidega ühe kõige esinduslikuma, märkimisväärsema, ajakohasema ja transformatiivsema kunstiliikumise ajaloos,“ kirjutas Ameerika kirjanik Ron Whitehead.
„Juhina on Boh nagu meie ajastu Wild Bill Hickok, P. T. Barnum, Alfred Jarry, Tristan Tzara, Ezra Pound või Orson Welles.
Jerevanis leiab aset II rahvusvaheline graafikabienaal, mille satelliitnäituse Eesti graafikast pani kokku näituse kuraator Gudrun Koppel. Näitus nimega As Above So Below toimub Jerevani Kaasaegse Kunsti muuseumi galeriis 03.10–15.10.2019.
„Nagu taevas, nõnda ka maa peal”, nii nagu mikrokosmos peegeldab makrokosmost, samamoodi peegeldab trükiplaat oma looja ideed, mis on ajust otse südamesse liikunud. Sarnast alkeemiat ja müstikat võib leida digitaalsetest väljatrükkidest, kus pilt on ilmunud paberile üheaegselt erinevate värvide kaudu.
Laupäeval, 12. oktoobril ootame teid Kujutavate Kunstnike Klubi 85. hooaja avapeole „Langevate lehtede ball“. Uksed avanevad 20.00.
Seinasid ehib näitus „Urmas Orgusaar 75“
23.00 astub lavale ansambel Puuluup
DJ Eric Sõlg keerutab plaate varaste hommikutundideni .
Sissepääs sisaldab sööki, jooki, kunsti ja tantsu
huvilistele 15.-
Kuku Klubi kaardiga 5.-
Kunstnike liidu liikmekaardiga tasuta
RSVP: Facebook
Olete oodatud Toomas Kuusingu maali- ja graafikanäituse „Harilikud maailmad“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 11. oktoobril kell 17.
Näitus on avatud 11. – 30.10.2019.
Toomas Kuusing elab ja töötab Võrus, kuid tema kunstiga on tuttavad ka kunstihuvilised kõikjal üle Eesti, ilmselt kaugemalgi. Tema kõverpeeglist nähtud maailma kujutised on vaieldamatult satiirilised, kuid need pole kunagi kurjad. Tema tegelased võivad tunduda veidrate, mõnikord isegi naeruväärsetena, kuid tal puudub nende suhtes üleolekutunne või didaktiline kõrvalt(ülalt)vaataja positsioon. Kuusing ise, aga ka ükskõik kes tema kunsti tarbijatest, võib olla üks tema hariliku maailma harilikest inimestest.
Oma uut väljapanekut tutvustab autor ise järgmiselt: „Maailmas, kus me elame (enam) ei ole üldkehtivat tõde, ei ole ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks.
Neljapäeval, 10. oktoobril kell 18 avatakse Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis näitus „Sisse, sisse – uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen“.
Näituse pealkiri pärineb Eesti legendaarse teleseriaali „Õnne 13“ tegelaselt kingsepp Johanneselt ‒ klassikaliselt muhedalt ja elutargalt vanamehelt, kes sellega kõiki oma ukse taha jõudnud külalisi tervitas. Selline usaldus tundmatu suhtes on midagi, mis mõjub aastaid pärast teleklassika kullafondiks muutumist ootamatult päevakajaliselt ja poliitilise seisukohavõtuna, väärides just sellisena meelde tuletamist.
Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 17.00 avatakse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu (Rävala 10) II korruse galeriis eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus. Väljas on 10 mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.
Toltsi energia käivitas algusest peale süstematiseerimine, iroonia, eneseiroonia ja alateadvus, millele vähemalt viimased 25 aastat lisasid ka autotsiteerimise. Väljapanekut läbivateks motiivideks abstraktsed konstruktsioonid, (surnud) loodus, reaalse objekti ja subjektiivse keskkonna süntees, otsib Tolts neis töödes vastust küsimusele loodusliku ja kunstliku ning üleva ja madala kategooriate visuaalselt harmooniliseks ühendamiseks.
Näitus jääb lahti 20.