Üritused

28.veebruaril kell 17.00 avatakse Meistrite Hoovi näitusesaalis Vene tn.6 Jaan Pärna ehetenäitus „In memoriam Dieter Lorenz“.   Väljas on 45 autoriehet, mille keskse osa moodustavad saksa kividisaineri Dieter Lorenzi lihvitud poolvääriskivid.   Meie tutvus sai alguse 1991.aastal tolle aja Euroopa suurimal ehete ja kellade messil Baselis (`Sveits). Tema kivilihv vaimustas mind ja ärgitas 29 aastat sõitma Saksamaale oma tagavarasid täiendama.

Teisipäeval, 25. veebruaril 2020 on avatakse Draakoni galeriis Juss Piho isiknäitus „Punctum”.   Juss Piho: „Paljuski on minu maalid segu mingitest läbi elatud sündmustest ja sõnadesse raskesti pandavatest fragmentidest. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste seostest. Lõpuni mitteseletatavatest situatsioonidest, inimeste omavahelistest aistingutest ja hetkedest. Alguses mittetähtsatena näivate detailide taasmeenutustena kokkumängu otsimistega. Mängin erinevate mälukompositsioonidega, talletades enda jaoks kõige mõjuvamat. Värviküllus pole minu töödes eesmärk, küll aga värvide omavaheline kraadimine ja pingestamine, samuti on väga suur roll kompositsiooni ülesehitusel.“   Reet Varblane on Juss Piho maale nimetanud metafüüsilisteks: „... mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale.

Tallinn Art Space galerii avab reedel, 21. veebruaril kell 18.00 Jaak Visnapi fotonäituse „Udu“.   Fotokunstinäituse „u“ võtmesõnaks on metafüüsika. Fotod on üles võetud Tallinna randades ja ometi on fotodel olevad kõigile tuttavad paigad erilised, neid vaadates saame mõtiskleda maailma pärisolemuse ning aja ja ruumi olemuse üle. Kunstnik Raul Meel on nende fotode kohta öelnud: „Nendel fotodel on üks üsna selgelt ja mõjukalt töötav psüühiline moment – elavat situatsiooni peatav hetk, just kui vaikselt ehmatav lahknemine, just kui vaikusega painav lahtilõige.“   Jaak Visnap (sündinud 1975) on  foto-, maali-, graafika-, video- ja tegevuskunstnik, kuraator, kunsti- ja kultuuri edendaja, arendaja ning  visionäär. Ta on  andnud välja ajalehte „Minu esimene kunstikogu“, on „Armastus 21. sajandil“ ja „Vabadus 21.

20. veebruaril kell 15:00 avab Haus Galerii Swedbanki privaatpanganduse ruumides (Liivalaia 8) August Künnapu isikunäituse „Albatross“. Väljapanek on avatud 20. maini.   Sellel kevademeelsel näitusel on August Künnapu oma tuntud headuses. Teda on alati inspireerinud inimesed ja loomad, kelles on lustakust, elevust, sportlikku jõudu, elujanu või lihtsalt vunki – need, kes elavad täiel rinnal. Künnapu stseenid, toimugu need siinsamas Eestis või teisel pool maailma, on argipäevased ning oma motiivides alati äratuntavad – askeldajad, mängijad, mõnulejad ja nõnda edasi. Kunstniku värvipalett on otsekoheselt ergas ning teemad rõhutatult naiivsed. Igat maali iseloomustab pulbitsev vitaalsus. Künnapu ise on öelnud: „Tore, kui maalist saadud energia tekitab head tuju, naeru, rõõmunuttu või muid positiivseid reaktsioone. . . .

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis näitus „Robert-Rudolf Volk. Kunstitöötaja“. Näituse kuraator on Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum).   Näitus koondab Tartu Kunstimajja valiku kiviraidur Volki keraamilisi skulptuure ning on nii Tartu Kunstnike Liidu tunnustus oma vanimale liikmele, kui ka akutrell-kuraatori Indrek Grigori siiras kummardus kunstitöötajast kolleegile. Volk ei ole olnud pelgalt kunstitöötaja, vaid on ka hulga hauakivide autor ning on modelleerinud omajagu skulptuure.

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Krista Möldri näitus „enne kui päike meie silmi pimestas“.   * Me kogesime elu, enne kui päike meie silmi pimestas, ja kuulsime seal midagi, mis ei olnud nähtav ega loetav.   Pascal Quignard „Ekslevad varjud“   Valguslõks kui mudel ahvatluse, näivuse, elu, surma, aja tajumiseks.   Krista Mölder (1972) on kunstnik, kes keskendub oma töödes peamiselt ruumi ja inimese suhtele, tundes huvi eelkõige inimtegevuse jälgede, mitte inimese otsese kohalolu vastu.

Reedel, 21. veebruaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019“.   Ehtekunst on üks laiahaardelisem, mõõtmetelt küll väike, kuid inimesele intiimselt lähedal asuv tarbekunstivaldkond. Näitusel tõstetakse autoriehe esile kui kunstniku isikupärase eneseväljenduse vahend, mis väärtustab inimest kõige erinevamatel viisidel, pakkudes talle jätkuvalt uusi visioone ja konteksti. Tegu on loominguga, mis tugineb eksperimentaalsusele nii oma ideedes, materjalides kui ka oskustes. Autoriehtele on omane edastada oma ajale olemuslikku, kuid ka ajale vastu pidada.   Ehtevalik 1950.

Olete oodatud Mery Crystal Ra kunstnikuvestlusele Vabaduse galeriis näituse „Kohtingute akadeemia“ raames neljapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18. Näitus on avatud kuni 26. II. 2020.   Vestlevad Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas ja kunstnik Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva), vestlust juhib galerist Reet Varblane. Kõne alla tuleb Vabaduse galerii näitus, Mery Crystal Ra looming laimelt, iseäranis klaasi innovaatilised võimalused.   Mery Crystal Rad (Meeli Kõivat) on kogu tema kunstnikukarjääri huvitanud klaas kui materjal, kuid mitte klassikalised tehnikad ja vormid, vaid innovaatilised lahendused. Seetõttu on tema kunstist õigem rääkida installatsiooni kui rakenduskunsti või disaini võtmes.

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis esimesel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni on organiseerinud Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon 13. märtsil!   Oksjonile esitas 169 kunstnikku 287 teost, milledest valiti välja 50 kunstnikku ja 51 teost.

21. veebruaril avatakse Tartu Kunstimuuseumis Flo Kasearu isikunäitus „Ohustatud liigid“, mis räägib ettevõtte lõpetamisest ühe Pärnu väikepoe näitel. Näituse kuraator on Marika Vaarik.   Väikepood Pärnus. Juuksuritöökoda Puhjas. Raamatupidamisbüroo Maardus… Paljud sukeldusid 1990ndatel rõõmuga ettevõtlusvabadusse ja pole siiamaani pinnale tulnud. Ehkki ettevõtlusega jätkamine ei ole enam ammu nende südamesoov.   Väikeettevõtted, õigemini siis tegelikult mikroettevõtted moodustavad Eesti ettevõtetest umbes 95%. Enamikus neist on vaid mõned töötajad, tihti ka ainult üks: omanik. 28% kõigist ettevõtjatest on naised. Tore. Nendest naistest 72% on üksikettevõtjad.