Üritused

Olete väga oodatud Ülle Voosalu ehete „Metsik lugu“ ja maalide „Proov“ 2019 näituse avamisele 2. septembril 2019 kell 13-15 Kunstigaleriis MANDALA Pärnu mnt. 4, Tallinn. Näitus jääb avatuks kuni 1. oktoobrini 2019.   Ülle Voosalu on sündinud Tartus 1954.a. Lõpetanud ERKI (EKA) 1980. a metallehistöö erialal. TÜ kunstipedagoogi diplom 1995. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1987. a. On esinenud 1981. aastast ühisnäitustel ja isikunäitustega Eestis ja välismaal. Töötanud Tartu Ars-is ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna. 2001. aastast vabakutseline ehtekunstnik. Ehete püsivüljapanek A-Galeriis Tallinnas.

„Kohutav ilu“ Pärnu Raekojas loob sünergia filmiklassika ja maalikunsti vahele ning on inspireeritud Paolo Sorrentino samanimelisest kultusfilmist. Näitusel osalevad Eesti Maalikunstnike Liidu liikmed uute teostega, mis on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.   Kuraator Jaak Visnap: Suvi. Päevasest rannal lebamisest päikesest põletatud kehad on vedanud end õhtustesse seiklustesse, kokteilid terrassibaarides mõjuvad kui valuvaigistid. Valged limusiinid, peod kuni hommikutundideni, kus inimesed unustavad tabud, valehäbi, eluraskused. Forsseeritud tunded, mis asenduvad ärgates tühjusega. Pidu on lõppenud, meelde jäänud ainult kaja toimunust. Pidutsejate järellõhn, mida ei suuda minema uhtuda ka hommikused tänavakoristusautod. Ka kõige küünilisemad ja pragmaatilised inimesed hakkavad lootma oma elu teises pooles halastusele, mõistmisele ja andestamisele. Inimesed on jäänud vanaks ja pigem elus kõrvaltvaatajaks.

Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27. Juss Piho „Figuurid“ Pärnu Kunstnike Majas toovad vaatajani Pihole Omase metafüüsika. Võib ju tema maale nimetada metafüüsilisteks, mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga (sammas) ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale. Kui kasutada Toomas Raudami tähelepanekut, siis on need kummastavad detailid niisama kodused kui tolmulapp või laelühter või punase varrega pürst pliidi ees. Sest kohe on aru saada, mis on mis.   Reet Varblane Juss Piho loomingust:   Enamik Piho maale on figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene.

Neljapäeval, 5. septembril kell 18.00, avatakse Staapli 3 galeriis Alvar Reisneri isikunäitus „Inimestest majadeni ”.    „Inimestest majadeni” kajastab Alvar Reisneri hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus viimase 5 aasta jooksul. Nagu pealkirigi ütleb on tegemist näitusega, mille temaatikaks on inimesed, majad, linnaosad ja piirkonnad ning inimeste liikumised majast majja - autoga, jalgrattaga või jalgsi. Kunstnikku inspireerib arhitektuur ja kõik milles on vähegi nõukaaegset hõngu.   Alvar Reisner ise on öeldnud, et ta peab nn maalipäevikut, kus iga sissekanne (maal) kajastab hetke, piirkonda ja linnaruumi disaini. Kui ajaloost paralleeli tõmmata siis sellega tegeles maalikunst läbi ajaloo, kuid Reisner näeb, et tol ajal olid inspireerivaks enamasti romantilised maastikud, järved, mets jne.

Näitus Mart Lepa kunstikogust. Olete oodatud näituse avamisele teisipäeval 3. septembril kell 16.00.   Näitusel on valik meie maalikunsti elava klassiku Soomes valminud töödest Mart Lepa kunstikogust. Väljapanek keskendub inimese kujutamisele, Eestis ei ole varem eksponeeritud kunstniku Soomes loodud silmapaistvaid portreid tema Eesti sõpradest, need on valminud sel aastal, näituse keskmes on maal "The Composer. Teel valguse poole. Homage au Erkki-Sven Tüür".

008 Galerii Moodsas Valgustuses esitleb: Vladimir Baciu maalinäitus „Suvi aias ja aasal” avatakse 29.08. kell 17.00 Rävala pst 7.   Vladimir Baciu, maalikunstnik ja pedagoog, sündis 1965.a Moldaavias. Lõpetas 1984.a Kishinjovi Repini nimelise kunstikooli. Elab ja töötab Eestis alates 1985 aastast. Eesti Kunstnike Liidu liige. Üle 30 personaalnäituse on korraldanud Eestis, Venemaal, Prantsusmaal (Tallinn, Narva, Pariis, Grenoble, Moskva). On osa võtnud rohkem kui 40 ühisnäitusest Eestis, Prantsusmaal, Moldovas, Venemaal. Baciu teoseid leidub galeriides ja erakogudes üle maailma (Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Iisraelis, USA-s, Mehhikos, Argentiinas, Śveitsis, Itaalias,  Belgias, Hispaanias, Ukrainas.   Vladimir Baciu on tuntud suurepärase ja julge  koloristina. Koloriit ongi Baciu maalidel  kõige tähtsam  motiivide ja emotsioonide kandja.

Olete oodatud V Tallinna joonistustriennaali laureaatide Josefien Cornette’i (Belgia), Thomas Dussaix’ (Prantsusmaa), Ulvi Haagenseni, Julien Moreli (Prantsusmaa) ja Matti Pärgi näituse avamisele Vabaduse galeriis reedel, 30. augustil kell 17. Näitus on avatud 30.08 – 18.09.2019. Näituse kuraator on Loit Jõekalda.    On juba heaks tavaks saanud, et suurte perioodiliste näituste – biennaalide-triennaalide suurpreemiate pälvinutele, laureaatidele korraldatakse järgmise biennaali-triennaali toimumise ajal näitus, hommage nii tegijatele kui ka biennaalile-triennaalile. Seda on tehtud Tallinna graafikatriennaali ja ka joonistustriennaali puhul.

10. septembril kell 17 avatakse Eduard Vilde muuseumis näitus „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“. Eksponeerimisel on eesti kunsti kullafondist Eduard Ole, Johannes Greenbergi, Endel Kõksi, Adamson-Ericu jpt muusikast mõjutatud või muusikat kujutav looming. Näituse kujundaja on Eero Epner ja näituse korraldab Eduard Vilde muuseum koostöös kunstikoguja Enn Kunilaga. Näitus jääb avatuks 16. novembrini.   Näitus „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“ teeb sissevaate muusikaliste motiivide esinemisele Eesti vanemas maalikunstis. Eduard Ole, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse, Endel Kõksi, Adamson-Ericu, Lepo Mikko jt looming toob vaatajani teosed, kus on proovitud võimatut – kujutada muusikat. Teame hästi, et muusikat nauditakse kõrvadega, maale silmadega. Kuidas siis muusikat kujutada? Näeme portreesid muusikutest, tänavatel laulvaid moosekante, natüürmortidesse sulanduvaid viiuleid ning mandoliine või etendust ootavaid mõtlikke lauljaid.

Temnikova & Kasela galeriil on hea meel Teid kutsuda Dénes Farkasi soolonäitusele „Unenägudest, mis sind äratavad “. Kunstnik jätkab filosoofiliste ja eksistentsiaalsete teemade käsitlemist, mida ta puudutas ka oma eelmise aasta isikunäitusel „When I Close My Eyes“ Tartu Kunstimajas.    Fotograafiat ja poeetilisi väljendusviise põimides on Temnikova & Kasela galeriis eksponeeritud eri meediumites teosed. Fotod, Farkasi poolt ehitatud mööbel ja helisalvestused kannavad abstraktses vormis mälestusi inimestest ja asjadest, mis kunstnikule teatud eluhetkedel olulised on olnud. Hoidudes otsestest tõlgendustest tegelikele sündmustele mis olid teoste lähtepunktideks, tõstab Farkas detailid kontekstist välja ning osasid ühte ruumi kokku tuues pakub võimaluse neid narratiive nihestatult taasluua.   „Unenägudest, mis sind äratavad “ avamine toimub 2.

Neljapäeval, 29. augustil kell 17 avatakse Nooruse galeriis Pallase Kunstikooli 100. aastapäeva tähistav väljapanek „Naiskunstnikud Pallasest 1919-2019“. Ühises näituseruumis kõnetavad vaatajat Pallase nimega kooli 1924. aasta lõpetaja Natalie Mei joonistus „Kalarand“ ja 2019. aasta vilistlase Regina-Mareta Soonseina graafiline leht „Maastik“ ning samavõrd kõigi teiste tuntud kunstnike teosed, kelle loometee sai alguse eesti legendaarse kunstikooli sünnilinnas Tartus.   Galerii kolme korrust hõlmaval näitusel on esindatud erinevatel loomingulistel aladel tegutsenud ja tegutsevad mitme põlvkonna naisautorid, kes on jätnud selgelt isikupärase jälje eesti kunsti ning paljud neist pedagoogidena ka erialaharidusse. Nad on õppinud Pallase kunstikoolis 1920ndatest 1940ndate keskpaigani ja jätkanud või alustanud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille õppejõudude valdav enamus olid Pallase lõpetanud kunstnikud.