Breadcrumb
Üritused
Urmas Bereczki raamatute esitlus Eesti Muinsuskaitse Seltsis (Pikk 46, Tallinn) teisipäeval, 17. detsembril kl 15.
Urmas Bereczki on pärit ungari-eesti perekonnast ja kasvanud üles Ungaris. Tema raamatud „Eesti avastamine“ ja „Ainult jalgpall. Ühe uppuja pihtimused“ on mõtteliselt seotud kahe aktuaalse tähtpäevaga. „Eesti avastamine“ uurib Tartu rahulepingu eelse Eesti väliskuvandit Ungari teadlaste pilgu läbi ning „Ainult jalgpall. Ühe uppuja pihtimused“ räägib külma sõja ajal „sotsialiseerunud“ põlvkonna igatsusest vabaduse järele, olles seega seotud Berliini müüri langemise aastapäevaga.
Ungari Instituudi sarjas ”Miscellania Hungarica” 2014. a ilmunud e-raamat „Eesti avastamine” on nüüd, viis aastat hiljem, Tartu rahu 100.
Tiit Jaansoni isikunäitus „Täielik lindude atlas” Türi kultuurikeskuse galeriis. Näitus on avatud 30. jaanuarini 2019.
Võrreldes Homo Sapiens'i lindude koosluse ja elusmaailmaga, mõistame, et maailm on väga värvikirev. Linnud on otsesed Dinosauruste järeltulijad meie kaasajas. Enne inimkonda olid siin lindude esivanemad, kes parvedena tiirutasid pilvede vahel. Nad on kohastunud eluks troopikas, parasvöötmes, arktikas ja antaktikas.
Teisipäeval, 17.12.2019 kl 17.00 avab Jass Kaselaan Draakoni galeriis isiknäituse „Vanaema sünnipäev”.
„Kui ma laps olin, siis vanaema õpetas: „Ära paita rotti vastu karva. Rott võib ehmuda ja kurjaks saada.”. Me elasime väikeses majas, kus oli palju rotte. Talveöödel, kui oli väga külm, ronisid mõned neist vanaema juurde teki alla sooja. Vanaema viimast sünnipäeva ma ei mäleta, aga tean et talle kingiti lilli”.
Näituse esitlus kolmapäeval, 18. detsembril kell 17.00.
Tekstiilikunstnik Elna Kaasik on muutuste teel, 24 aastat ARSi maja esimesel korrusel töötanud kunstnik on kindlasti üks legendaarsemaid majalisi. Nii väärikat ajalugu omavad vaid vähesed. Elna ei koli ära, vaid ainult korrus ülespoole, jätkamaks oma tegevust uutes tuultes. Seda sammu tähistab ta väljapanekuga ARS Showroom-is.
„Toon näitusele viimasena valminud põimevaiba ja meenutan fototriipudel pikka loometeed ARSi Maja ateljees. Algab töö uues ateljees, teisel korrusel, kas ka uues loomevõtmes? Vaibakangastelg ei mahu enam ateljeese ja jääb oma aega ootama. Põimetehnikas villane põrandavaip on üks ARSi sümbolitest, mida toodetud selles majas aastakümneid ja nüüd on see traditsioon lõppenud. Aeg muutub ja „iga lõpp on uue algus” – alanud on koostöö vaibafirmaga Tekero.
Olete oodatud näituse „Musta augu kuma“ avamisele Vabaduse galeriis, Tallinnas, laupäeval, 14. detsembril kell 17.00.
Kuraator: Reet Varblane
Kunstnikud: Eva Labotkin, Marje Taska ja Jukka Värelä.
Tekstide autorid, eksperdid: Piret Kuusk ja Tiina Jõgeda.
Stephen Hawking lõpetas 2015. aastal Stockholmi ülikoolis peetud loengu lootusrikaste sõnadega: „Mustad augud ei ole nii mustad, nagu neid on ette kujutatud. Kui tunned, et oled mustas augus, ära anna alla. Alati on väljapääs.“
Mitmete teadlaste arvates on must auk avaus teise universumisesse. See on ka Marje Taska video ja graafiliste lehtede juhtmõte.
Neljapäeval, 12. detsembril avatakse Adamson-Ericu muuseumis näitus „Läbiminek. Siim-Tanel Annus ‒ performance 1987 ja läbilõige loomingust“. Näitus kõrvutab kunstniku kahte tegevusala – performance’it ja pildiloomingut –, näidates nende omavahelist seotust, nii et „läbiminekust“ saab märksõna, mis juhatab vaataja kunstniku noorepõlve ettevõtmistest tänase loominguni.
Siim-Tanel Annus (1960) alustas oma kunstiõpinguid teismelisena kunstnik Tõnis Vindi (1942–2019) stuudios. Juba varakult hakkas ta ka näitustel osalema ning 1980. aastatel lisandusid pildiloomingule koduaias korraldatud performance’id. Kõrgema hariduse omandas Annus Tartu Ülikoolis kunstiajaloo erialal.
Näituse esimene osa tutvustab Annuse 1987. aasta legendaarset koduaiaetendust „Läbimised“ (tuntud ka asukoha – Mooni 46a – järgi). 5. detsembril toimunud performance oli põhjaliku ettevalmistusega: filmimiseks hankis Soome televisioon Moskvast loa.
Tallinna Kunstihoones avatakse 13. detsembril rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus „Sõna mõjutus: puue, suhtlus, katkestus“. 13 kunstniku teosed valisid välja kuraatorid Christine Sun Kim ja Niels Van Tomme ning näitus saab teoks koostöös Õiguskantsleri Kantselei ja Brüsseli kunsti- ja meediakeskusega ARGOS.
Väljapaneku kuraatorid peavad oluliseks murda puuetega seotud eelarvamusi ning seetõttu valisid nad näitusele puuetega kunstnike teosed, mida on eksponeeritud maailma tippgaleriides Guggenheimist Tate’ini. „Kunstnike töid uurides nägime, et need kõik puudutavad keelt ja suhtlust. Keel aitab teha puude nähtavaks ja selle kandjat kaasata, aga võib muuta selle ka nähtamatuks ja tõrjutuks,“ kirjeldasid Kim ja Van Tomme.
„Kunst on vaba, ütleb põhiseadus. Kuid juurdepääs kunstile pole seda kahjuks sugugi mitte.
Näituse avamine 13. detsembril kell 18.00.
Näitus „Vanamees ja partituur“ on pisike pärl Kaarel Kurismaa vähe- või üldse mitte nähtud erinevaist aegadest pärit teostest. Kunstniku loomingust, mis reeglina keeldub vahet tegemast peavoolude, päevade ja sajandite vahel on kõige selgemalt oma ajalist kuuluvust ilmutavad tema õlimaalid; kõige üllatavamalt avaldub kunstniku mängulust kollaažides ja kõige selgemalt avanevad eriilmelist loomingut kooshoidvad põhitõed tema eskiisides ja krokiides. Suurejoonelise monumentaalsuse ja liigutava detaili kokkukõlaga tervitab vaatajat igavesti elava, igavesti tagasivaatava viipega armastuse sammas.
Näitus jääb avatuks 1.
Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar „Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80“.
EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.
EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased.