Üritused

Väljapanekul on eksponeeritud maalid aastatest 2003–2021, millel on kujutatud kirjanikke, muusikuid, kunstnik-arhitekte ja filmitegijaid meilt ja mujalt. Portreed, mis on esitatud tugevate kujunditena on kunstniku üks olulisemaid maaližanreid, mille juurde tuleb ta ikka ja jälle tagasi. August leiutab ainult temale iseloomulikku kubistlikku näogeomeetriat, mis kummalisel kombel mõjub väga realistlikuna. Näitus erutab, tekitab hea tuju ja vastupandamatu soovi kümmelda Pirita jões.   August Künnapu (sünd. 1978) on eesti maalikunstnik. Ta on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis, Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja Londonis Slade’i kunstikoolis suvekursustel kujutavat kunsti. 2007 Konrad Mäe maalipreemia ja 2018 Kristjan Raua preemia laureaat. Ta on ajatu kultuurilehe “Epifanio” toimetaja ja maaliõppejõud EKA-s. Teinud isiknäitusi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viinistus, Viljandis, Tamperes, Helsingis, Manilas, Riias ja Berliinis.

Alates laupäevast, 29. maist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis taaskord avatud tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni on organiseerinud Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub 18. juunil!   Oksjonile valiti 50 teost.

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Kumab läbi“ on Kai kunstikeskuses avatud 29. maist –15. augustini.   „Kumab läbi“ on rahvusvaheline rakenduskunsti näitus, mille kuraator on Taani klaasikunstnik, õppejõud ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup. Näitusest võtab osa 21 kunstnikku 8 riigist - teiste seas Põhjamaadest, Suurbritanniast, Hollandist, USAst, Leedust ja Eestist.   Triennaali peanäituse väljapaneku keskmes on läbikumavus - läbipaistvuse ja läbipaistmatuse vahele jääv salapärane ja mitmetähenduslik ala. Näitusele valitud töid iseloomustab kontseptuaalsus, mängulisus ja katsetamisind. Tegeletakse kohal- ja puuduoleku, privaatse ja avaliku, individuaalse ja kollektiivse, aja ja ajalisuse, poliitika ja keele, materjalide kaduvuse ning struktuurivigadega.

Laupäevast, 29. maist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Mirjam Hinni ja Alar Tuule ühisnäitus „Tuhandesilmne saar“.   Hinn on abstraktne ja dünaamiline, Tuul seevastu jõulisem ja brutaalsem, ehk ka otsekohesem. Ühisnäituse idee põhineb fiktsioonil, mille läbi toovad autorid näitusesaali hulga lugusid ja abstraktseid tõlgendusi meie ühiskonnast ja teisest teadvustest, ehk siis kahe kunstniku omavaheline dialoog loob uuemat ja täiuslikumat utoopiat. Näitus avab eripärase vaate tehnoloogiajärgsele ühiskonnale, kus ideed loodusest ning tehislikest struktuuridest ja konstruktsioonidest on omavahel põimunud. Räägitakse lugu kaasaegsest ühiskonnast kasutades abstraktse saare motiivi.   Väljapanek näitab maalide muutumist erineva tehisliku valguse käes, ehk näitus mängib vaataja tajudega läbi valguse, värvi, ruumi ja heli koosluse. Näitus baseerub rohelisel värvil, luues esteetilise roheala ja green room efekti.

„Sõna TULI  samakujulisus, aga erinev tähendus annab võimaluse mõttemänguks. Oleme liikunud edasi sellise tempoga, nagu tuli oleks jalge all. Lõpuks tuli peatuda ja tasakaalu otsida.   Tule osatähtsus elus ja metallikunstniku töös on vaieldamatu. Metalli tagudes ja valades on võimsalt tuli domineeriv: kirg, kuumus, entusiasm samas ka uue loomine, uus algus või hoopis lõpp. Tao rauda, kuni see on veel kuum – õige hetke tabamine on ainuõige. Tuli võib olla kaunis, maagiline, puhastav, valgustav ja soojendav, kuid ühtäkki hävitav. Tuld taltsutada on keeruline. Metallikunstnikena olemegi kui tuležonglöörid.   Igaaastased tulekahjud on pannud mõtisklema ja heitma pilku maailmale,  kliimamuutuse mõjudele meie planeedile, floorale ja faunale. Töödesse toongi elemente loodusest, milles on osake kaduvast maailmast. Kui näeme kui haavatavad ja haprad oleme tule jõu vastu võideldes, meie väärtushinnangud muutuvad.

Kuni 22. juunini on TLÜ Akadeemilise Raamatukogu väikeses galeriis II korrusel lahti Ly Lestbergi reisipostkaartide ja maastikufotode näitus „Paigad sinus eneses“.   Ly Lestbergi sõnul võib seda väljapanekut nimetada koroonapandeemia viljaks, kus üha suuremat rolli mängis näitusepaika ja enesesse süüvimine. Aasta tagasi pidi sellest tulema poeetiliste maastike näitus „Vari &värelus“. Vahepealse ajaga aga muutus kõik ning fotograaf keskendus ajaloolises võtmes reisipostkaartide sarjale „Paigad sinus eneses“.   Protsessi käivitas TLÜ akadeemilise raamatukogu fotokogus leitud vana mustvalge foto, kus tundmatu seltskond veedab aega kraavist üle hüpates. Foto taga on tekst: Keskhaigla kohal, all Härjapea jõgi, hiljem “päti park”, praegune Kalevi spordihoone tagune park.

Poolas, Gdanskis avati 13.05.2021 Eesti kunstnike suuremahuline näitus “Secret Lives III”, mis koosneb viiest isikunäitusest ja enam kui 80 teosest. Näitusel osalevad graafika ja illustratsioonidega Kadi Kurema, Urmas Viik, Regina Lukk-Toompere ja Viive Noor, Jüri Mildeberg eksponeerib objekte surmatantsu teemal.   Näitus on juba kolmas samanimeline. “Secret Lives I” eksponeeriti Strasbourgis ja Pariisis, “Secret Lives II” Tel Avivis ja Jeruusalemmas, “Secret Lives III” pandi kokku Poola galerii palvel ja seda on eksponeeritud alates 2020. aastast Varssavis, Płockis, Krakówis ja Szczecinis. Nüüd jõudis näitus Gdanskisse, kus seda saab vaadati kuni 13. juunini.   https://www.facebook.com/NadbaltyckieCentrumKultury/videos/191347720214…   Mis neid kunstnikke ühendab?

Täna, 19.05 avatakse Peterburis Kunstnike Liidu suures näitusesaalis „Libarebane. Rebase võlu“ («Кицунэ. Лисьи чары»).   Tegemist on rahvusvahelise nukukunstinäituse «Время Кукол» (Doll Time) raames toimuva näitusega. Graafika osa kuraator Viive Noor, nukukunsti osa kuraator Tatjana Mohrjakova. Näitus on avatud 19.05.-23.05.2021.   Näitusel osalevad graafikaga Kadi Kurema, Lucija Mrzljak, Katrin Ehrlich, Maarja Vannas ja Viive Noor (Eestist), lisaks Jelena Brõzgalova ja Ksenja Lavrova Venemaalt. Jüri Mildeberg osaleb objektiga.

Õhuke on niit kaose ja korra vahel. Habras on niit, mis hoiab koos kõikuvates hoovustes ja viib eesmärgi poole. See on niit, mis võib tuules katkeda. Niit, mis võib rahvast koos hoida. Selline niit võib olla nähtamatu. Niit võib varjutada vaadet. Niit, mis saadab sind läbi elu!  

Kas kunsti autonoomsuse säilitamine ja piiride seadmine aitab kaasa kunsti vabale arengule piiratud sotsiaalses ruumis? Mitte kunst ei muuda ühiskondlikku süsteemi, vaid süsteem teeb seda kunstiga, püüdes võtta talt tema autonoomia. Kunsti autonoomia kaotamine tähendaks demokraatliku ühiskonna lõppu. Isolatsioon ühiskonnast. Toimub juba olnu palsameerimine, ikka uuesti ja uuesti, lõputu uuendamine, kas samal või mõnel teisel nivool. Autokraat. Autodidakt. Autokino. Autoportree. Auto. Pop ja dada.   Ivar Kaasiku maalilooming aastatest 2019-2021. Maalide kooslus vastandub kunstniku kahele projektile, mis leidsid aset Berliinis ja Münchenis. Seekordne näitus käsitleb pildi autonoomiat.