Üritused

Avamine 18.03 kell 17:00. Kallid külalised! Tere tulemast uue näituse avamisele Narvas Astri kaubanduskeskuse II korrusel asuvas galeriis A-Art. Meil on hea meel tutvustada teile kunstnik Eduard Zentsiku maalinäitust „Ilu mõistatus“. Näitusel saab näha autori 20 uut teost. Vaatajad saavad nautida reisi kunstniku ilumaailma. Autor püüab taas publikut üllatada. Me kõik oleme erinevad, meie nägemus ilust on subjektiivne. Proovime ühineda soovis erinevaid vaateid vastu võtma. Ilu võib ju maailma päästa? Lisainfo: Kuraator: Eduard Zentsik Tel:+372 5595 0295 E-post: zentsik@gmail.com Galerii: Olga Voronkova Tel:+372 502 5385 E-post: olga@astri.ee

Alates 19. märtsist on Tartu Ülikooli muuseumis ja Tartu Jaani kirikus avatud näitus „Vaim“, mis on teine osa näitusetriloogias „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ ja mis mõtiskleb vaimu võimalike tähenduste üle. Näituse keskne teos on rahugeneraator.  Näituse moto on „Pax in sancto present“ („Rahu pühas olevikus“). Seda sõnumit edastab samanimeline teos telegraafikoodina ehk morsetähestikus. Teose autorid on Marje Taska ja Reinhold Rutks.   „See objekt on valminud viimase aja sündmuste taustal, kui võimuiha on viinud tragöödiani. Meie soov oli luua rahugeneraator, kus vaataja liigutuse jõud tekitaks rahusõnumi ringlemise. Püha olevik ootab ja soovib rahu, ainult rahus saab vaim vabalt areneda,” rääkis kuraator Marje Taska. 

Olete oodatud külastama Toomas Vindi ja Maarit Murka ühisnäitust Haus Galeriis, mis on avatud kuni 6. aprillini.  Kahe erineva generatsiooni kunstnikud, ühe autori tööd vaheldumas teisega luues orgaanilise koosluse. Nii see nagu peakski olema.  Maarit Murka tööd seeriast Animal Instinct ja Toomas Vindi 1990ndate aastate lõpu looming, kus maailm on tema hilisemate töödega võrreldes mattunud teistmoodi rohelusse - linnad võrdväärsed metsadega, New Yorgi nostalgilised kaksiktornid ja ajatud püramiidid murukattes ning Toompea müür teatud võimupimeduses, mille raskust ent ka müstilisust rõhutab selle kõrval kõrguv roheline park ja tee ja kaugused. Toomase roheluse kõrval aga on jooksmas vaataja poole läbi klaasile maalitud lillede Maarit Murka koerad, kuid tema jänes, rebane, tiiger ja hunt on seiskunud kunstniku mõtete tubades. 

Enne hoone põhjalikku remonti kutsub Tallinna Kunstihoone viimane näitus „Me käime korraks ära, teie mängige!“ külastajad lustlikult kaasa haaravale näitusele, mis toob kokku Eesti kunsti eri põlvkonnad. Olete oodatud näituse avamisele reedel, 18. märtsil kell 18!

8.03–8.04.2022 Keraamik Kersti Karu (1946) loometee on olnud järjepidevalt seotud ARSi majaga juba 50 aastat, mullu detsembris tähistas kunstnik oma 75. sünnipäeva – käesolev väike näitus ongi pühendatud nendele tähtpäevadele. Näitusel „Vormimängud“ näeb dekoratiivkeraamikat Kersti Karu erinevatest loomeperioodidest, sealhulgas töid ja kompositsioone „Meri, kajakad ja päike“, „Malendid“ ning „Linn“. Kersti Karu jaoks on keraamika ala, mis ühendab eri kunstiliike: „See on universaalne, sest siin saab tegeleda nii graafika, skulptuuri kui ka maaliga. Lisaks on hõlmatud ka geomeetria ja arhitektuursed vormid. Samas vajab keraamika tohutut ettekujutusvõimet. Glasuurid on enne põletamist hoopis teist värvi ning töötades tuleb ette kujutada, millised nad ahjust tulles võiksid välja näha. Iga töö on seetõttu ka kordumatu."

Reedel, 11. märtsil kl 17.00 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis”. Tegemist on Kumu kunstimuuseumis 2016. aastal eksponeeritud väljapaneku versiooniga, mis on kohandatud Narva konteksti ja kunstigalerii ruumile ja mille eesmärgiks on tutvustada Narva publikule Eesti maalikunsti klassikat. Mõiste „hüperrealism“ tähistab ühest küljest 1960. aastate lõpul tekkinud ning mitmel pool maailmas levinud kunstivoolu, mille huvikeskmes oli kaasaegne elukeskkond, selle visuaalsed dominandid ja nende kujundatud maailmataju. Teisalt on hüperrealism eri kunstiliikides alates 1960. aastatest kasutatav tehnika, mis lähtub fotokujutistest, imiteerib ja intensiivistab neid, saavutades n-ö reaalsest reaalsema (hüperreaalse, ülireaalse) efekti.

Uus näitus Haus Galeriis on juba avatud, seekord ilma traditsioonilise avamise ürituseta!   Mati Kütt „Kulunud hämarik“ Paolo Sorrentino palub šerpal viia öökapp oma loomingu tippu. Ilma öökapita ei tulevat häid unenägusid! Šerpa ja Paolo on teel. Sellise saatesõna kirjutab Mati Kütt oma näitusele Haus Galeriis ise. Mõistagi on kunstnik teinud ka samateemalise pildi, mis kannab pealkirja „Paolo Sorrentino öökapp“. Töö on maalitud piisavalt suurele lõuendile (90 x 120 cm), et sinna üks arvestatav loomingutipp koos teekonna ja kapiga peale mahuks. Maali nägemata tuleb silme ette rida pilte šerpast, kellele võib kapi tassimise raskuse all kaasa tunda, ent kes on ise oma missiooni üle õnnelik, mis tundub õilis olevat, isegi kui tal on sellest keeruline aru saada – miks peaks kellelgi millegi loomiseks öökappi vaja minema?  Paolol on, niisama nagu Matilgi...

Alates reedest, 11. märtsist saab HOP galeriis vaadata Maiu Moosese, Margot Kase ja Stina Valgma ühisnäitust „Hingamine“. Aine- ja teabevahetus, dialoog sisemise ja välise, enda ja teiste, oma ja võõra vahel. Pingestumine ja lõdvenemine, avardumine ja koondumine, sirutumine ja kokkutõmme. Tuksumine, võbelemine, värelemine.  Hing, hingestatus ja hingus on seotud elu ja elususega. Hingusele minek, seevastu, märgib elu lõppemist, vähemalt füüsilisel tasandil.  Elususe tingimus(t)eks on ainevahetuses osalemine ja/või (enese)teadvuse kasutamine. Nende tingimuste ulatus on hoomamatu ja nii võib olla ka elusus. Hingamisega sarnased sisse-välja liikumise protsessid toimuvad ka mõningate objektidega, mida ei peeta elusaks ja eneseteadlikeks, näiteks atmosfäär või meri. Sealgi toimivad vaheldumisi tõmbe- ja tõukejõud, pindpinevus ja tiheduse võrdsustumine. 

14.03.–2.04.2022 Näituse avamine 14.03 kell 18.00. Ringkäik kunstnikuga: 16.03 kell 17.00, 26.03 kell 14.00. Maria-Kristiina Ulas:  „Laiad pintslitõmbed – terve tuba on täis ideeulmasid. Ruum paisub, avardub, sees laiub valgus ja hargneb igas suunas, jõud kasvab. Teravad mustad jooned eredal valgel säravad ja liiguvad, loovad uusi kujutluspilte ja võimalusi, maailmanägemine avardub. Tardumine, seiskumine plahvatab laiali, kujundivõrgustik hakkab looma ja kasvama. Kujutlusvõime vabaneb tardumusest, joon loob ja liigub, sära lööb eretama. Avarus lainetab, sisemine ja välimine puutuvad kokku.

Hiinas ja Jaapanis pole inimest, kes ei teaks midagi libarebastest. See vaimolend on nende kultuuride lahutamatu osa sama kindlalt, kui haldjad on seda Euroopa kultuuris. Armastatud ja kardetud, kuri ja hea, võrgutav ja kättemaksuhimuline, armastav ja kaitsev, truu ja reeturlik, kiuslik ja õilis, eluaastaid tuhat ja üle selle. Kujumuutev vaimolend, kel võime ilmutada end meile jumalikult hurmava neiu, peenelt haritud õpetlase või tavalise metsarebase näol. Ta võib inimesest elumahlad välja imeda, heita ta surmasuhu ja minna siis uut ohvrit otsima. Võib aga saada ka ustavaks ja heaks vaimuks, kes kaitseb kurjade inimeste eest, pakub taevalikke rõõme ja vaimu tiivustavat vestlust. Taevarebasel on üheksa saba ja talle on kättesaadavad maailma sügavaimad saladused, mis peituvad meheliku ja naiseliku alge vaheldumises.