Breadcrumb
Üritused
Esmaspäevast, 3. maist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Krista Mölderi isikunäitus „Sinilind. Teisele minale“.
Fotograafia piirid kehtestab inimsilma nägemisvõime. Mölder mängib nende piiridega, katsub neid, nagu jalg katsub vett: sellesse sisenedes, sellel end ümbritseda lastes. Vesi on leige, enam-vähem kehatemperatuuril, mistõttu piiri ületamine, keskkonnavahetus, on vaevu tajutav. Võimatu öelda.
Valgusest, fotograafia vahendist, on kunstnik teinud endale ainese. Traditsiooniline aines, objektid, pinnad ja vormid, tihke mateeria, mis valgust värvitoonides peegeldab, on siin loobunud vastupanust – nagu veepind, mida jalg tahab katsuda.
Uduvine, päikesehelgid ja vesi; valged seinad ja klaas; liblikate kiletiivad ja tuuleõhk avatud aknast – valgus läbib seda kõike, valgus on kõige selle põhjas. Ta on ilus nagu surm.
Temnikova & Kasela galeriil on heameel teid kutsuda Sigrid Viiri ja Cloe Jancise ühisnäitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“. Näitus on publikule avatud 3. – 23. mai 2021.
Sigrid Viiri ja Cloe Jancise paarisnäituse algimpulsiks on 2020. kevadel Fotomuuseumi poolt ellukutsutud projekt „Isolatsioonidialoogid“, mille eesmärk oli jäädvustada isolatsiooniaja tunnetust ja uut tekkinud olukorda. Kunstnike visuaalne kahekõne kulges üksteise ideid tõlgendades, miksides ja edasi arendades.
Alates 4. maist on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatud Merle Kannuse (s. 1972) personaalnäitus „Inimfaktor". Näha saab läbilõiget autori viimase 5 aasta loomingust, milles keskse teemana tõuseb esile inimene - nii üksi kui suhetes liigikaaslastega. Väljapanek on üles ehitatud kontrastile üksi- ja koosolemise vahel, samas vaadeldakse ka vabatahtliku ja sunnitud koosolemise erinevust.
Aja märgina on teemaks sunnitud lahusolek, mis autoril leiab väljundi sõprade portreedes. Üksioleku positiivset poolt avab installatsioon „Hall taevas“ ning nende pooluste vahepealne värvigamma mahub autobiograafilistesse pildiseeriatesse „Umbrohi“, „Väikesed konfliktid“, „Eelaeg“ ja „Seal, kus kõik naised on tugevad, kõik mehed on ilusad ja kõik lapsed on üle harju keskmise“.
Avamist ei toimu, kuid autor on avapäeval 4.mail kohal kell 15.00-19.00.
Tartus Aparaaditehases asuv kaasaegse kunsti galerii Kogo taasavab uksed järgmisel esmaspäeval, 3. mail, galeriis on siis viimast nädalat Holger Looduse isikunäitus „Taasluues neid vanu nõlvakuid“.
Erandkorras avab Kogo galerii oma uksed juba esmaspäeval, 3. mail kell 13. Galerii on avatud kuni laupäevani, tööpäevadel kell 13–19, laupäeval kell 13–18.
Esmaspäevast, 3. maist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Jaanus Samma isikunäitus „Muster“. See on valminud mullu kevadel Kunstimajas toimunud residentuuri ning Eesti Rahva Muuseumis tehtud kunstilise uurimuse käigus.
Näitusel eksponeeritakse kõrvuti ERMist laenatud 19. sajandi tanusid koos nendest inspireeritud joonistuste ja tikanditega. Kunstnik jätkab oma varasemates teostes alanud geikogukondade varjatud kohtumiskultuuri ja fetišite uurimist. Seekord on fookuses meeste aluspüksid, mis on provokatiivselt kõrvutatud rahvusliku lilltikandiga.
Tanu oli abielunaise seisusele viitav peakate, mida eesti talunaised pidid igapäevaselt staatusesümbolina kandma. Pulmades toimuva tanutamise rituaali käigus löödi värskele abielunaisele tanuga vastu pead või nägu ja öeldi: unusta uni ja pea mees meeles!
Täna, 26. aprillil avatakse Salme Kultuurikeskuse fassaadil Marju Bormeistri maalinäitus „Hetk“.
Marju Bormeister sündis maalikunstnike Märt ja Magda Bormeistri esiklapsena ning sai kunstipisiku vanematekodust juba varakult kaasa. Töö Teatri- ja Muusikamuuseumis ärgitas huvi fotograafia vastu ent dekoraatoriamet Riiklikus Noorsooteatris viis õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti. Teatridekoratsioonist edasi liikus tudeng maalierialale, mille täieliku kursuse ka lõpetas. Marju ei maali soovist luua ilus pilt, vaid kunstnikule on maalimine hingamise eest. Maalimine on see, mille läbi ta end ja ümbritsevat maailma tunnetab, tajub ja peegeldab.
„Kunstisõpradel tuleb oodata veel nädal, enne kui muuseumid 3.mail taas oma uksed avavad. Ent see aeg läheb märkamatult, kui on võimalik imetleda nii suurepärase kunstniku loomingut siin–Salme Kultuurikeskuse projektsiooninäitusel.
29.aprillist 29. maini toimub Helsingi Kunstnike Liidu HAA Galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatornäitus „Seitse Eesti kunstnikku“.
Kunstnikud:
Mauri Gross (s. 1969)
August Künnapu (s. 1978)
Laurentsius (s. 1969)
Maarit Murka (s. 1981)
Karl-Kristjan Nagel (s. 1977)
Mall Nukke (s. 1964)
Lembit Sarapuu (s. 1930)
Nätuse kuraatorid:
Kuraatorid: Mall Nukke (idee, teostus)
„Taganemisteeta. Kohaloluharjutus“ toob ajaloolisesse Kreenholmi asumisse kokku 17 kunstnikku, kelle teosed häälestavad märkama inimelu läbipõimitust teiste olendite, rütmide ja kooslustega. Ajal, mil tootmisahelad ja tarbimistsüklid võimendavad planeedil võnkuvat ökoloogilist rahutust, otsib näitus võimalusi harjutada kohalolu jagatud haavatavuses.
Ann Mirjam Vaikla (näituse kuraator): „Kreenholmi tööstuslik aeg on pannud meidki liigutama masinlikult tiksuvas rütmis: tööd tuleb teha kindel arv tunde päevas, sihiks tõhusus, veatus ja aina kiirem tempo. Selle mõjul kipub tänapäeva ühiskond progressikujutlusest läbi imbununa ja modernsusihast kantuna maastikke ümber kujundama. Nii on ühiskond unustanud selle, mis oli enne.“
Saskia Lillepuu (näituse kuraator): „Kuid ma juba olen tulnukas.
Eesti Kunstnike Liidu esinduslik aastanäitus avab Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis uksed 3. mail ning on tänavu avatud kõigil nädalapäevadel.
Eesti Kunstnike Liidu 21. kevadnäitus toimub Tallinna Kunstihoone kõigil kolmel näitusepinnal ja annab tunnistust Eesti kunstnike loomingulisest jõust. Kevadnäitusel käsitletakse soo ja keha, performatiivsuse ja provokatiivsete väljaütlemiste, spirituaalsuse, ökoteadlikkuse, poliitilise ja esteetilise visiooni lõimumise, abstraktsiooni ümbermõtestamise, linnastumise ja keskklassistumise probleeme.