Üritused

16.jaanuaril kell 13.00 kutsume RINGKÄIGULE Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusele „Mimikri“, mida juhivad Kadi Pajupuu ja Mari-Triin Kirs.   Sissepääs muuseumipiletiga.   NB! Vastavalt Vabariigi Valitsuse piirangutele tagab sissepääsu COVID-19 vaktsineerimistõend või tõend COVID-19 läbipõdemise kohta ja maski kandmine.   Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda.

Neljapäevast, 13. jaanuarist on Hobusepea galeriis avatud Marge Monko ja Maruša Sagadini ühisnäitus „Armastuse A. B. C. D. E. F. G“. Näitus jääb avatuks 17. veebruarini 2022. Näitus on hetk pidevas ja katkematus kulgemises. Objektide – ja ka kunstnike – elud eelnevad üksikutele sündmustele ning ka järgnevad neile. Tahkes olekus aine on pidevas enesesalvestuse režiimis ühes keemiatehnoloogiaga, mis eelneb igasugusele digitaalsele plokiahelale. Nende omavaheline mõju ja kooseksisteerimine inimesega määratlevad praeguse hetke. Asume seal, kus surelike vormide kollektiivne voog eostab mehaaniliste naudingute värelusi. Marge ja Maruša omavaheline isiklik ja erialane dialoog võib teile enne praegust hetke tunduda nähtamatu. Aga see on käegakatsutav. See, mida te näete, on kuudepikkuse tegevuse tulemus. See, mida te ei näe, luuakse aastate jooksul. 

Kolmapäevast, 12. jaanuarist 2022 on Draakoni galeriis avatud Laura Cemini isiknäitus “a slash is a dash is a splash” (Löök on sööst on plärtsatus) Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks 5. veebruanini 2022.    “a slash is a dash is a splash” võib sobida lavakujunduseks kas lavastusele, treeningruumile või näiteks tekstile, mis on eemaldunud lehekülje kahedimensionaalsusest.    Laura Cemin mängib abstraktsiooni erinevate astmetega ja sõna otseses mõttes tõlgib sõnamängud ja idiomaatilised väljendid materiaalseteks objektideks, samaaegselt luues uut, abstraktset keelt.

A-Galerii pakub alanud aastal kultuurielamusi läbi 32 erineva näituse, mis toimuvad nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. 2022. aastal näeb galeriis varasemast enam ka professionaalsete väliskunstnike loomingut. Rahvusvahelises programmis osaleb tegijaid muu hulgas Prantsusmaalt, Hiinast, Taiwanist, Norrast ja Iisraelist.   Rikkalik näitusehooaeg alustab 14. jaanuari õhtul piduliku sündmusega, kus avatakse aasta esimesed näitused. SEIFIS on 14.01–08.02 üleval legendaarse metallikunstniku Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90, mis kulgeb läbi kunstniku võrratu loomingu 1960. aastatest kuni aastani 1982. AKENDEL on 14.01–26.02 üleval Aino ja Keesi Kapsta ning Henry Mardisalu ühisnäitus KOLM LUGU, mis on ühe perekonna kolme põlvkonna nägemus ehtekunstist.

  18. jaanuarist on Vaal galerii uutes ruumides Telliskivi Loomelinnakus avatud näitus „Haiguste ravi. Kontrollitud.“, mis kümne eesti kunstniku uute teoste ning videointervjuude kaudu kõneleb vaimse tervise teemadel. Näitust saadavad vestlusõhtud ja filmiõhtu, kus kunstnikud ja kliinilised psühholoogid ning psühhiaatrid arutlevad loomise ja loomingu mõjust psüühikale.   Kõiki tabab aeg-ajalt paha tuju või muretsemine, kuid vahel võivad meeleolu ja motivatsioon alaneda depressioonini ning pidev mure võib viia väljakannatamatu ärevuseni. Tõsine trauma võib juhtuda ka kõige toredama inimesega.   Kunstnike suurem avatus kogemusele seab ka suurema väljakutse psüühikale. Psüühilisele kogemusele vormi ja värvi andmiseks on erinevaid viise. Selline väljendus võib ise kanda kunstilist tähendust või inspireerida uusi teoseid. Nii on Ülo Kiple irratsionaalne, seintele kirjutatud mõttekäik „Haiguste ravi.

Ulvi Haagensen Kodunäitus / Home Exhibition Lembitu 6-6, Tallinn 8.–10.01.2022 Näituse külastamiseks palun registreeri end SIIN. On mitu erinevat moodust kodunäituse tegemiseks. Võib seinad valgeks värvida, koristada ära kõik argielu jäljed ning eksponeerida kunstiteoseid samamoodi nagu valge-kuubi-tüüpi galeriis. Või asetada oma teosed olemasolevate igapäeva esemete keskele ja vahele. Võib ka tegelikult väga vähe teha, kutsuda lihtsalt inimesed külla ning nimetada seda näituseks. Kunst on lõppude lõpuks see, mis me otsustame, et ta on.

6. jaanuarini on avatud interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga.   Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Pärast vanaema lahkumist hakkasin remondi jaoks korterit tühjendama. Minu ette oli kuhjunud 83 aastat elu. Kolme suvekuuga suutsin läbi kaevata vaevu poole inimhingest läbiimbunud kultuurkihist. Puupulga ja leukoplaastriga lahastatud riidepuu, kardinast kleit, nõelutud sokid, paigatud vakstu. Selles kõiges sisaldus mingi teadmine ja kohalolu. Üha sagedamini tundus, et suudan neid teadmisi lugeda. Kui avastasin riiulitäie heegeldatud ja tikitud linikuid, tundus, et kõrvalkapis olevad tarvikud vaid ootasid, millal ma pooleli jäänud tööd jätkaksin. Õppisin tehtust. Õhtu õhtult arenes ka vilumus. Üsna pea suutsin pisteid ja lõikeid lugeda nagu muusik nooti. Paistab, et lõhe kahe maailma vahel polnud suhtlemiseks takistus.   Paari sõnaga endast: Minu nimi on Urmas Lüüs (1987) ning olen omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi.

Teisipäeval, 28.12. kell 18:00 avab Raoul Kurvitz SOLARIS Galeriis oma värskeimal loomingul põhineva isiknäituse „Ilma Otsa ja Ääreta Ilu Aed“.   Ilu kui mõistet on läbi ajaloo nii üle- kui ka alahinnatud, nagu seinast seinagi on erinevad olnud ilu normid. Lõppeks on aga ilu ju alati eelkõige subjektiivselt hinnanguline: ei ole olemas universaalset ega jumalikku ilu. Ehk ultimatiivses võtmes on vaid see, mille me ühes või teises ajahetkes või kultuuriruumis universaalsusele või jumalikkusele omistame, või siis jälle, üleüldsegi mitte.   Ent siiski on ilu eelkõige teatav tundmus. Sageli on see seotud ülevusega, teinekord kättesaamatuse või püüdmatusega, harukordsematel juhtudel ka hirmuäratavusega.

Neljapäeval, 6. jaanuaril 2022 kell 17.00 vestleb maalikunstnik Vano Allsalu isikunäitusel „Maailm peas“ Tartu Kunstimuuseumis Jaan Elkeniga oma loomingust, värvidest ja kujutamisest abstraktses kunstis ning tänase maalikunsti ees seisvatest väljakutsetest.   Nii näitusele „Maailm peas“ kui ka sellega kaasnevasse kataloogi valitud teosed on valminud viimase kümmekonna aasta jooksul ning kunstnik on jaganud need nelja alateema alla: „Motiiv. Ainsus“, „Maal kui maastik“, „Kaose kord“ ja „Väljumine teemasse“.