Üritused

Reedel, 10. juunil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Peeter Alliku nimeline Tartu Graafikafestival „Shadows/Varjud“. Tartu Graafikafestival kannab esmakordselt Peeter Alliku nime, austamaks Allikut kui festivali asutajat. Kunstnik on festivali käimalükkavast ideest kirjutanud nii: „Vana hea graafika on võimalus isegi siis, kui kõik muu kaob, täieliselt vaba eneseväljendus, igamehe trükitud omaajakirjandus, mistahes demokraatliku või totalitaarse korralduse tingimustes.“ Festival toimub regulaarselt alates aastast 2012 ning on tänavu kavandatud toimuma tema interdistsiplinaarses vaimus suve jooksul üle linna. Aset leiavad erinevad näitused, rahvusvahelised performance-aktsioonid, Peeter Alliku nimeline maleturniir ning töötoad.

Reedel, 10. juunil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Veiko Klemmeri isikunäitus „Siirdeala”. Näituse läbivateks teemadeks on grotesk, iroonia ja meeleolu kusagil oleva ja mitteoleva vahel. Mingis mõttes on tegemist vaatlusega, mis saab siis kui praegused ühiskondlikud suundumused oma loogilise lõpuni jõuvad. Kunstniku sõnul sai näituse idee alguse mõne aasta tagusest soovist inimpsühholoogia arhetüüpe lähemalt uurida. Leida uued kujutamisviisid mõnede stereotüüpide ja meeleolude taaskehastustele, mida ajaloos ikka ja jälle näha on. Täpsemalt suhete mehaanika nende vahel, kes iha, uhkuse, vara, jõu jms tootemite varjus eksisteerivad.  Näitusel on väljas mõned uued ja mõned varem üksikult näidatud tööd. Siis algas 2022 kevadel järgmine ajaloo peatükk ja mõned tööd on omandanud uue konteksti kihi.

Reedel, 10. juunil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Eero Ijavoineni isikunäitus „Vaikne tund”. Ijavoinen on aastaid töötanud õpetajana, mistõttu tõukub näituse ideestik koolist, eelkõige selle materiaalsest osast ehk õppevahenditest. Maalid ja joonistused on tehtud vanadele õppevahenditele ja pakenditele. Aegunud õppevahendeist õhkub vaimsust, mida enam sellisel kujul ei vajata. Kunstnik on nende esialgset tähendust muutnud, andnud neile uue potentsiaali ja elu. Installatiivse skulptuuri fookus on klassiruumil, mööblil ja ruumi asukatel, õpilastel. Keskne kuju on Õpetaja, vana känd, kes särab ja pritsib tarkust ning teadmist. Näitus „Vaikne tund” on tund, kus puudub sund.

Growing Out? Growing Up? Contemporary Art Collecting in the Baltics (Välja kasvanud? Suureks saanud? Kaasaegse kunsti kogumine Baltimaades) 4. juuni – 20. november 2022 Zuzeumi kunstikeskus Lāčplēša iela 101, Riia, LV–1011 P–N 12.00–19.00 R–L 12.00–21.00 Alates laupäevast, 4. juunist on Riias Zuzeumi kunstikeskuses võimalik tutvuda ulatusliku kaasaegse kunsti väljapanekuga “Growing Out? Growing Up? Contemporary Art Collecting in the Baltics” („Välja kasvanud? Suureks saanud? Kaasaegse kunsti kogumine Baltimaades“). Tegemist on esimesega kolmest planeeritud näitusest Baltimaade pealinnades ning käesoleva näituse aitas kokku panna Olga Temnikova, Temnikova & Kasela galerii asutaja.

Näitus „Tuur skulptuur“ on ringkäik kohaliku skulptuuri meediumi variatiivsesse ja mitmekihilisse maailma. Esindatud on üle poolesaja kunstniku looming alates 1960. aastatest. Näitusel on esindatud järgnevate kunstnike looming: Elo Liiv, Kaarel Kurismaa, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Heleliis Hõim, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Ekke Väli, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi, Jaak Soans, Hille Palm, Sasha Tishkov, Anna Trell, Hannes Starkopf, Peeter Mudist, Edgar Viies, Anu Põder, Ülo Õun, Nora Raba, Ellen Kolk, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberit, Anatoli Omelin, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder.

Oletan, et oleme jõudnud paremate unenägude ajastusse. Vaevalt et keegi meist suudab endale uinudes manada veel õudsamaid pilte kui kui need, mis tulevad meile reaalajas Ukrainast. Ka kunstnikud püüavad maailma kujutada paremini, kui ta täna tegelikult on. Uue Kunsti Muuseumi XXIX aktinäitus „Mees ja Naine: Uni“ ja XXXVI Pärnu Filmifestival pakuvad sel suvel nägemusi maailma helgemalt poolelt, kus armastus on võitmas kurjust. Samas ei tohi ka kunstnikud ja filmiloojad unustada, et kurjus ja armastus võivad olla teineteisest läbi kasvanud nagu võsa läbi elusa naise õhetava keha Johanna Mudisti maalil „JUUR”.

I korruse galeriis  Tarrvi Laamanni isikunäitus „Muusika“ 06. juuni- 28. juuli 2022 AVAMINE 06. juunil kell 18. Näituste avamine koos Tarrvi Laamanni reggae muusikaga, Tarrvi ise puldis! Selle näituse looming sai koloriitne ja kontrastne nagu reggae muusika. Inspiratsiooni on andnud Jamaika elanikud ja troopiline lopsakas loodus - soe päike ja Kariibi meri. Loomeimpulsid olen saanud otse loodusest, kohalikust kultuurist ja muusikast".

3.06.- 28.06.2022 Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust.  Ta inspireerub etnograafiast tuntud „vaeslapse lugudest“, kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.

Alates 1. juunist 2022 on Paide Muusika- ja Teatrimaja Avatud Galeriis kogetav Gerda Nurga ja Kaisa Maasiku heliinstallatsioon „Sirgjoone kestev paindumine“. Kunstnikud jälgivad näitusel sotsiaalsust kui eraldiseisvat ringlevat nähtust.  Kõrvaklappidest kostuva kuuldemängu keskmes on neli inimest, kelle teed otseselt või kaudselt ristuvad, rõhk on sealjuures üksteise maneeride teadvustamata ülevõtmisel. Fiktiivsetel karakteritel baseeruv lugu kulgeb läbi nihestatud korduse, jõudes lõpuga tagasi alguspunkti. Kord eristatavate isikute piirjooned ühinevad ning hargnevad siis taas omaette üksusteks.  Näitus jääb Paide Muusika- ja Teatrimaja Avatud Galeriisse üles septembri lõpuni ja on huvilistele tasuta. Lisainfo:  Avatud Galerii Paide Muusika- ja Teatrimaja Tel: +372 5559 2094 E-post: mariliis.peterson@pamt.ee Pärnu 18, 72712 Paide

Esmaspäeval, 6. juunil kell 18.00 esitletakse EKA fuajee lohus Kadri Mälgu raamatut „Õpetaja“. Raamatus meenutab ehtekunstnik ja EKA professor Kadri Mälk oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema eripalgelisi õpetamismeetodeid. Raamatu toimetas kaante vahele Kai Lobjakas ja kujundas Jaanus Samma. Esitlusel avavad Kuldkepi rolli ja raamatu taustu rektor Mart Kalm, professor Krista Kodres ja Kai Lobjakas. Fotol: Leili Kuldkepp. Hingekuju. Inimlik tõde Rinnaehe. Mammutiluu, hõbe, kuld. 2006