Üritused

A-galerii x Disainiöö
Disainiöö nädalal toimuvad galeriis mitmed sündmused, mis haakuvad läbi ehtekunsti perspektiivi festivali selle aastase teemaga, milleks on disaini roll ühiskonnas toimuvate muutuste ja kriisiolukordade lahendamisel.   E 20.09, kell 18:00 Vestlusring TAAS UUS JA TAASKASUTUS EHTES Jutuajamises jätkusuutlikkust disainist läbi ehtekunsti perspektiivi osalevad ehtekunstnikud Sille Luiga, Andrei Balašov, Urmas Lüüs ja Kaia Ansip.   K 22.09, kell 17:30 Loeng POLIITILISUS EHETES Liina Lelovi ja Valdek Lauriga Loengus tulevad jutuks nii Lelovi ja Lauri enda loodud ROOSA ILA rinnanõelad kui ka teised näited poliitilistest ehetest ning räägitakse üldisemalt sümbolite muutuvast tähendusest ning seda käivitavatest protsessidest.  
ARSi Filmifestival – AFF 2020/21
ARSi Filmifestival – AFF 2020/21
15.09.2021 kuni 16.09.2021
ARS Kunstilinnak, Stuudio 98 15.–16.09.2021 kell 18–22     Juba neljandat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb kunstnike video- ja filmiloomingut. Kahe päeva jooksul linastub 41 filmi.   Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Martin Buschmann, Micaela Dunne, Aksel Haagensen, Ulvi Haagensen, Andrus Joonas, Elis Jurkatam, Kai Kaljo, Maria Kapajeva, Olesja Katšanovskaja-Münd, Triin Kerge, Joosep Kivimäe, Laura Kuusk, Eliis Laul, Hanna Christina Laupmaa, Lisann Lillevere, Ivor Lõõbas, Riin Maide, Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva), Markus Mikk, Marge Monko, Katariin Mudist, Len Murusalu, Gerda Nurk, Robin Nõgisto, Post Horn (Hello Upan, Raul Keller), Laura Pählapuu, Liina Siib, Six, Imbi Sõber, Diana Tamane, Marje Taska, Jaan Toomik, Paco Ulman, Marta Vaarik, Elo Vahtrik, Mart Veelmaa, Pille-Riin Vihtre, Hans Jakob Väär. Aarded Rahvusarhiivi filmiarhiivist.  
Aleksander Vardi „Lilled aknal“ 1973
Aleksander Vardi „Pariisi taeva all“
11.09.2021 kuni 17.10.2021
Näituse avamine 11.septembril kell 15.00!   Aleksander Vardi (kuni 1940 Bergman) sündis 4. septembril 1901 Tartus ja lahkus 18. juunil 1983.   Aleksander Vardi üle kuuekümne aasta kestnud looming sattus Eesti ajaloo kõige traagilisemale perioodile. Muutused nii kodumaises kui ka Lääne-Euroopa kunstis peegelduvad Vardi meistriteostes. See teeb tema loometee väga huvitavaks.   Kunstikooli Pallas õpilasena (1919- 1925) võttis ta eeskuju oma õpetajate Konrad Mäe ekspressionismist, Ado Vabbe futurismist. Enesetäiendamise aastatel (1026-1929) Pariisis mõjutas Vardit kõige enam uusasjalikkus, mida ta õppis tundma venelase Vassili Suhhajev ateljees.
Mall Metsa maalinäitus „Igavene suvi“
Mall Metsa maalinäitus „Igavene suvi“
06.09.2021 kuni 30.09.2021
Viimsi raamatukogu 2. korrusel on avatud Mall Metsa maalinäitus „Igavene suvi“. Näitus on avatud 06.09.-30.09.2021.   Lisainfo:  Viimsi Raamatukogu Randvere tee 9 Haabneeme alevik 74001 Viimsi E–R 10–20 L–P 10–16
Mesilase unenägu, värviline pliiats, 2020 (kaksikpilt, à 70 x 50 cm), kaks raamis pilti kõrvuti  73,5 x 107 cm
Illimar Pauli "Kokkumäng"
09.09.2021 kuni 29.09.2021
Olete oodatud Paul Illimari näitusele „Kokkumäng“ Vabaduse galeriis, kunstnik viibib galeriis reedel, 10. septembril kella 17–19. Näitus on avatud 10.09–29.09.2021. Galeriis tuleb kanda maski.   Illimar Paul (1945) on figureerinud Eesti kunstis 1970ndate algusest: tal on olnud seitsekümmend isikunäitust, ta on osalenud ligi kahesajal väljapanekul. Illimar Pauli 1970ndate hüperrealistlikus laadis serigraafiatehnikas linnavaated olid omal ajal ühed novaatorlikumad graafilised lehed, seda nii tehnika kui ka kujutamisviisi poolest. Illimar Paul on oma loomingus kasutanud mitmeid tehnikaid – siiditrüki kõrval ka  linoollõiget, akvarelli, pastelli, värvilist pliiatsijoonistust, neid kokku miksinud, tulnud kahemõõtmelisest esitusviisist ruumi, teinud kolmemõõtmelisi kollaaže jne. Armastus detaili vastu on säilinud siiani. Detail on talle alati tähendanud midagi isiklikku ja emotsionaalset.  
Viktor Sinjukajevi juubelinäitus „Retrospektiiv“
Näituse avamine 9. septembril kell 18.00.   Mõnel näitusel ongi nimi nagu see siin – „Retrospektiiv“, väljendades lihtsalt ja selgelt ekspositsiooni olemust ilma mõistatamise, väljakutsuvate metafooride ja suurte sümboliteta.  Viktor Sinjukajevi juubelinäitus esitab töid õpinguaegadest, heidab pilgu autori tänastesse maalidesse ja pakub vaateid pikkadest tööaastatest kõige selle vahel –  perioodist, kust pärineb suurem osa Viktor Sinjukajevi siinse näituse teoseid – 1980ndatest ja 90ndatest aastatest.   Sinjukajev kuulub selle põlvkonna autorite hulka, kes tuli kunagise Nõukogude Liidu avarusest õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti ning Eestisse elama ja töötama jäigi.  
Jüri Arrak „Nägu“ 1972
Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid
18.09.2021 kuni 13.02.2022
Näitusel on väljas Jüri Arraku varase perioodi tööd kuuest erakollektsioonist. Väljapanek võimaldab tutvuda Arraku loometee algusajaga 1960. aastatel ning järkjärgulise kujunemise ja arenguga läbi 1970. aastate. Tegemist on Arrakule omase krestomaatilise kunstikeele vundamendiks saanud teostega, mida kogujate terav pilk on märganud väärtustada ja au sees hoida. Arraku kui mitmekülgse looja maalide kõrval on eksponeeritud sama perioodi joonistused, trükigraafika, metallehistöö ja raamatukujundused.   Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunstniku eriala omandanud Arrak jäi maalikunstnikuna iseõppijaks, säilitades niiviisi sõltumatuse siinse maalikunsti konventsioonide suhtes. Võib-olla seetõttu on tema töid võimatu kaasaegsetega segamini ajada. Metallikunstniku taust andis Arrakule julguse läheneda maalikunstile dekoratiivselt. Lisandus kunstnikule loomuomane kujundlik mõtlemine ja ammendamatu fantaasia, mille lätted ta ise paigutab keerulisse lapsepõlve ja tormilisse noorusesse.  
Huupi. „14:25“. 2021. Õli, lõuend. Maris Tomba.
Neljapäeval, 9. septembril kell 19 avatakse Tallinnas SOLARIS Galeriis kunstnik Huupi isikunäitus „Päeva Palee II“, mis kujutab autori katset muukida kujundlikult lahti inimesest sõltumatut – ajas muutuvat värvi ning väljamõeldut ja kirjeldatavat – aega, milles me ennast mõõdame. Näitus on järg kunstniku selle aasta augustis Tartu galeriis Pallas toimunud näitusele.   Väljapanek koosneb maaliseeriast, mis kombineerub värvist ja arhitektuurist, valgusest ja varjust. Teoste pealkirjadeks on kellaajad, mis tähistavad valgust ajas ja ruumis ning sümboliseerivad valguse kulgemist. Aeg ehk igapäevaselt ja pidevalt muutuv ning korduv valgus ja vari on maalidel ainsaks reaalselt eksisteerivaks elemendiks, milleks on ajavöönd UTC/GMT -6.  
Marje Üksine „Imeline hommik“. Foto: Stanislav Stepaško
Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus „Suvine fusioon“ on pikendatud 12.septembrini 2021 Uue Kunsti Muuseumis!   Imeline võimalus tulla vaatama värskeid akvarelle kodumaistelt kunstnikelt ja  osa teostest on näitusmüügil.   Eriilmelistest akvarellidest tekib suvisesse Pärnusse omanäoline ühtesulandumine. Mis saaks olla veel parem kooslus, kui akvarell ja suvepealinn? Suvised kohtumised on tihti spontaansed ja hetkelisi seoseid loovad. Nii on ka akvarelliga, mis võib olla kerge ja kiire. Kuid, millest võib kasvada ka midagi mitmekihilisemat ja pikaajalisemat.  
Antti Sinitsyni näitus „
Antti Sinitsyni näitus „Ambient portreed“ avab galerii Positiivi sügistalvise hooaja   Antti Sinitsyni näitus on mõtisklus inimeste, hoonete ja ümbritseva keskkonna omavahelistest seostest   Galerii Positiiv avab 13. septembril kell 18-20 sügistalvise hooaja Antti Sinitsyni dokumentaalfotode näitusega „Ambient portreed“. Näitus kuulub Tallinna Fotokuu 2021 satelliitprogrammi ja osaleb 30.09. Tallinn Music Week galeriide tuuril. Antti Sinitsyni (1988) arhitektuuri- ja keskkonnafotosid võib vaadelda äärelinnade fotodokumentatsioonina või filosoofilise mõtisklusena inimeste ja majade omavahelistest seostest ning aja, aastaaegade ja inimfaktori mõjust nende ühisele kooslusele.  

Lehed