Üritused

14.09–23.10.2022 Mildebergide näitus on tõestisündinud lugudel põhinev imaginaarne Kreenholmi kaart, teade tulevikule. Ta tutvustab vaatajale tekstide, joonistuste ja fotode kaudu lumme uppunud Narvat ja Kunstiresidentuuri kui talvist tuiksoont. Jüri ja Saara Mildeberg on isa-tütre duo, kes viibisid Narva kusntiresidentuuris 2022. aasta jaanuaris ja veebuaris. Jüri on graafik ja illustraator, kes elab ja töötab Läsna külas Lääne-Virumaal. Saara on fotograaf ja etnoloog, kes uurib Ida-Virumaa kultuuriturismi potentsiaali ja takistusi. Lisainfo: Nart Joala 18, 20103,Narva, Eesti Tel: +372 5615 0154 E-post: johanna.rannula@artun.ee K, N 15.00–19.00, R 15.00–21.00 L, P 13.00–19.00

Viimane suur pidu Kuku Klubis enne kolimist! Peeter Alliku näituse pidulik lõpetamine ja vestlusring, tööde müük ning Aapo Ilvese kontsert juba sel reedel 16. septembril. ajakava: vestlusring 18.00 Aapo Ilves 20.00 õhtu jätkub tantsulkaga Peeter Alliku postuumne näitus „Lihatoitlaste klubi väikse porgandiga” on õnnistanud Kuku Klubi seinasid juba aastakese. Aga nüüd on aeg! Kutsume teid reedel näituse pidulikule lõpetamisele. Kohal on mh ka Peetri sõbrad ning kolleegid Albert Gulk, Sorge ja Teet Raudsepp lõuna- ning keskosariikide kunstnikke esindamas. Marko Mäetamm ja Taave Tuutma Tallinnast. Plaanime üheskoos hea sõnaga Peetrit taga rääkida ja avada mõningate tema teoste tagamaid. Mäletame ja meenutame head sõpra ja ürgandekat kunstnikku. Modereerib kukuraator Mari Prekup. Õhtu jooksul toimub tema tööde oksjonmüük, teoseid on võimalik soetada ilma galeriiprotsendita. Teoste raamid erakordsel kombel pealekauba.

Näituse avamine laupäeval, 17. septembril kell 17.00. Karel Koplimetsa isikunäitus Kanal galeriis viib meid esmapilgul tehislikku linnaruumi, mis võtab vaatluse alla meie igapäevase (täpsemini: igaöise) ümbruse, seekord fookuses valgusreostus, masinad ning nende ja inimeste vahelised suhted.  Näitus „Kunstvalguse talumatu eredus öises linnapimeduses“ koosneb kahest teosest: „Nimeta“ (2021) ja „Teie tellimus on teie poole teel“ (2021). Ühtlasi on see nende tööde esmaesitlus Eestis. Videoteose „Teie tellimus on teie poole teel“ puhul on tegemist tantsuvideoga, milles kohtuvad rattakuller ja pakirobot. Teos uurib inimese ja masina suhteid üha kiireneval robotiseerimise ajastul, küsides samal ajal, kas inimese ja masina kooseksisteerimine on võimalik või on see muutnud töö mõiste senist tähendust.

Selle suve viimane näitus Viinistu kunstimuuseumi Tünnigaleriides tutvustab akvarellisti  Mariann Haki teoseid ja kunstniku, DJ ja tuntud reggae-kultuuri eestvedaja Tarrvi Laamanni kõnekaid maale ja graafikat. Kui Laamanni teosed mõjuvalt suviselt kuumalt, siis Hakì akvarelliloomingu pehmed ja sulavad värvitoonid juhatavad meid samm-sammult sügisesse.  Tarrvi Laamanni näitus Viinistu Tünnigaleriides pealkirjaga "Valaskala" tegeleb ökoloogilisele jalajälje küsimusega. Vaadates Maa ajalugu, on periood, kus tekkis elu ja arenesime kalast imetajaks (inimeseks), väga lühike. Kuna ajalugu kipub korduma (suur veeuputus, Atlantis), siis pakub kunstnik, et lõppude lõpuks on inimene jälle uimedega.

Konverents „Mälumaastikud. Juhan Maiste 70“ 30. septembril algusega kell 11 toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Lossi 25) kunstiajaloo professori Juhan Maiste 70 aasta juubelile pühendatud konverents „Mälumaastikud“, mille ettekanded tutvustavad peamisi uurimisvaldkondi, millele prof. Maiste on oma teadustöös pühendunud – muinsuskaitse ja restaureerimine, Tartu Ülikooli arhitektuuriansambel, mõisakultuur ja maastikuarhitektuur. Esinevad kolleegid nii Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Maaülikoolist kui ka Lätist, Soomest ja Suurbritanniast. Juhan Maiste raamatu „Lõpp on algus“ esitlus   30. september 2022 algusega kell 16.00   Tartu Ülikooli muuseumis Morgensterni saalis (Lossi 25)  

Reisid võivad teinekord elu muuta. Ilmade ja samuti geopoliitiliste sündmuste poolest kuumal 2022. aasta suvel kutsusid kuraatorid Corina L. Apostol ja Kristaps Ancāns kaheksa kunstnikku (neli Eestist ja neli Lätist) rändama mööda Läänemere rannikut, et üksteist tundma õppida ja üheskoos näitus luua. Koostöö käigus toob iga kunstnik Kunstihoone galeriis toimuvale näitusele „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ oma isikliku lähenemise kunstiloomingule ja kooseksisteerimisele.

Katariina Gildi kunstnike näitus „Lood“ Katariina kirikus 12.09–25.09 avatud iga päev kl 11.00–18.00. Seekordne juubelinäitus – 25. tegutsemisaastast on covidi vahepealsete piirangute tõttu saanud juba 27! - on igapäevaselt oma stuudiotes tegutsevate kunstnike pühendus ühiselt kulgetud teekonnale. Katariina Gild asutati 1995. aasta septembris tarbekunstnike ühendusena ja toimib järjepanu juba 27 aastat. Kunstnike Igapäevase loometöö kõrval on näitusetegevus olnud oluline vaheldus. Omamoodi kõrvalehüpe, pühapäevategevus, oma eriala raamide avardamine.  Paljude ühiselt tegutsetud aasate jooksul on Katariina Gildis toimunud nii mõndagi. Meie juurest on läbi käinud kuulsaid ja kummalisi, tähtsaid ning uudishimulikke külalisi. Oleme heietanud mõtet, et saaksime juhtumistest, sündmustest ning kogemustest kirjutada paksu bestselleri aga siiski otsustasime oma lood panna hoopis järjekordsele näitusele.

Alates 13. septembrist saab Haus Galeriis külastada Marko Mäetamme uue maaliseeria näitust. Maailmalõpu lilled? Mis lilled need sellised on? Marko Mäetamm teab. Seisis ta ühel loomehetkel kusagil maailma äärel ja vaatas, mis tema ees toimus - maailma lõpu aias, kus õitsesid maailma lõpu lilled. Oma kogemustest kirjutab Marko hiljem nii: „See oli väga imelik taim. Muidu nagu tulp, aga õhtuti sirutus sellest välja must käsi, sõrmed täis kalli väljanägemisega suuri sõrmuseid...“. Seesugused nägemuslikud lood on Marko maalinud ja kirjutanud kuuteistkümne kummastava taime kohta, mis on ühelt poolt küll nagu lilled, aga teisalt kõike muud ka. Mäetamme näituse „Lilled maailma lõpust“ raames on valminud 16 teose animeeritud kataloog Marko Mäetamme ja filmikunstnik Nando Grancelli koostöös. Animatsioonid esitlevad Mäetamme erinevaid iseenda-tõlgendusi oma kahepalgeliste lillede foonil. Käesolev on üks neist.

Mall Nukke isikunäitus "Plasticum" toimub Helsingis Katariina galeriis. Näitus on osa Eesti ja Soome maalikunstnike koostöö programmist FINEST. Inimesed elavad plastikust maailmas. Teame, et meid ümbritseb tehisosakesi täis maa, vesi, õhk. Kõik on kodune, kuid pole looduse osa.  Minu näitus “Plasticum” mõtiskleb meie kilekoti-planeedi üle, kus inimkehadest koosnevad stiihiad voolavad sarnaselt jõgedega tehismaastikel. Peamiseks liikumapanevaks jõuks on tarbimine , tagajärjeks elutu kile-keskkonna loomine. “Plasticum” näitusel tsiteerin oma triptühhoniga Kašimir Malevitši. Tema lõi XX sajandi alguses ikoonilised maalikompositsioonid „Rist“, „Ruut“, „Ring“. Siis olid veel hinnas ideaalid. Need on muutunud XXI sajandil farsiks, „täiuslikeks“ plastik-kujunditeks. Inimeste tehiskeskkond on kui tornaado, mis hävitab kõik oma teel. Ja lõpuks hävitab oma loojad.

Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust. „Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk.  Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.