Üritused

Neljapäeval, 24. augustil kell 18.00 avatakse Hop galeriis Sigrid Luitsalu näitus „Korduse sisemustrid“. Kordus on mitmekülgne. See on samasus ja erinevus, mäng lihtsate ja keeruliste variatsioonidega, mis on varjatud ja varjamata, staatilised ja dünaamilised - peites tähenduse ja samal ajal tuues selle esile. Kordus nii kurnab kui ka loob tähendust. Erinevuste ja korduste mäng muutub justkui labürindiks millesse on lihtne eksida. Kordused meie sees ja väljaspool võivad tunduda automaatsete ja stereotüüpsetena, ometigi on neis lõpmatud erinevused, variandid ja teisendused - ilu.  Vahel on erinevus nii peen, et paneb korduse näima lõpmatu ja sarnasena. Erinevuste lakkamatu nihkumine käivitab korduse. Kiht kihi haaval muutub kordus ettearvamatu efektiga jõuks. Ehk on see, mis kordub, erinevus ise?

13. oktoobril 2023 avatakse Reykjavíkis 11. Sequences kunstibiennaal „Ei näe“, mille sel korral on kureerinud eesti kuraatorid ning kus osaleb teiste seas 14 eesti kunstnikku või kunstnike rühmitust. Eesti kunstnikest osalevad 11. Sequences biennaalil: Aaloe-Ader-Flo-Künnap-Soosalu, Dénes Farkas, Edith Karlson, Elo-Reet Järv, Johhan Rosenberg, John Grzinich, Kadri Liis Rääk, Kärt Ojavee, Katja Novitskova, Naima Neidre, Netti Nüganen, Uku Sepsivart, Vaim Sarv, Young Boy Dancing Group (Maria Metsalu). 8. septembril toimub festivali eelüritus Helsingis HIAPi residentuuris, kus tutvustatakse Sequences't rahvusvahelisele publikule ja näha saab Islandi ja Soome performance'eid.

19. augustil kell 16.00 käivitame näitusel „Hellalt hoia mind“ toiduteemalise kogukonnaprogrammi „Korr-korr“, mille raames hakkavad toimuma loengud ja ühiskokkamised loojate ning mõtlejatega, kelle töös on toidul eriline koht. Programmi avavad Ulla Juske, Eva Järv ja Hanna Piksarv, kes kutsuvad külastajaid Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni sisehoovi lõkkeõhtule, kus saab tulel saia küpsetada ning nautida lugude jagamist tule võlu lihtsuses.  Nagu ütlevad kunstnikud: „Muinasjuttudes leiab teelt eksinud rändaja metsast seltskonna, vahel tontliku, teinekord võluvalt imelise, lõkke ümber istumas ja sellest sünnib elupööre. Lõkkelistega liitumisest saab rändaja kasu: kas õpib mõistma linnukeelt või saab teada peidetud rahapaja asukohast. Ka päriselus liidab tule ääres palukese jagamine võõraid ning tuli aitab lugudel valla pääseda.“

Neljapäeval, 24. augustil kell 18 peab kunstnik Tanja Muravskaja Kumus loengu teemal „Uus ukraina kunst sõja ajal“. Üritus on osa Kumu näituse „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“ publikuprogrammist. Ettekanne koosneb suures osas visuaalsetest materjalidest ning tutvustab lähemalt, mis toimub Ukraina praeguse aja kunstis ehk kuidas ukraina kunstnikud on jätkanud oma loomepraktikaid sõja ajal. Kunstnike uskumatu aktiivsus, rahvusvaheline institutsionaalne tugi, selge avalik kommunikatsioon – kõik see kirjeldab ukraina nüüdiskunsti skeenet alates veebruarist 2022. Teemasse süvenedes selgub, et kunst on ukrainlaste üks sõjarelv, mida nad aktiivselt oma kodumaad kaitstes kasutavad. Ukraina kunst annab edasi euroopalikku kuvandit Ukrainast ja uut unistust homsest Ukrainast, luues täiesti uue narratiivi ukraina kunstist ja kultuuriidentiteedist. Vaatame lähemalt nii ukraina kunstike varasemaid praktikaid kui ka nende uudisloomingut.

 23. augustil avatakse EKKMis Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“, mille on kureerinud Krist Gruijthuijsen (KW Kaasaegse Kunsti Instituut, Berliin). Samma esitleb näitusel uusi töid, millega jätkab mehesuse uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. 18.00 Näitusetuur koos kuraatori ja kunstnikuga 19.00 Avakõned Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste abil rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes esineb korduva teemana folkloor kväärilikule ümbermõtestamisele avatud kultuuriringluse kujul. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul süütuna näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel kasutavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.

1. septemberil kell 17 avatakse Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis Marje Üksise näitus „Tagasivaade“. Näitus jääb avatuks kuni 30.08. Lisainfo: Türi kultuurikeskus E-post: info.kultuur@tyri.ee Tel:+372 387 8248 Türi linn, Hariduse tänav 1 E–N 10.00–19.00 R, L 10.00–15.00

Olete oodatud Vladimir Taigeri näituse „Pildid“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 18. augustil kell 17. Näitus on avatud 18.08–13.09.2023. Vladimir Taigerit (1950) tuntakse eelkõige taasiseseisvunud Eesti kroonide kujundajana. Samuti teatakse teda pisidetailideni läbimõeldud ja filatelistide seas kõrgelt hinnatud markide järgi. Ent sama nüansirikas on ka tema ülejäänud looming, mille paremad näited jäävad peamiselt küll 1970ndatesse, 1980ndatesse ja 1990ndatesse, kuid vabalooming – maal ja graafika ei ole ainult nii-öelda minevikunähtus. Viimastel aastakümnetel avalikkusest pigem eemale hoidnud Taiger on loonud kujundustöö kõrval tähelepanuväärset graafikat ja maale, mida publikul on olnud võimalus käesoleva sajandi jooksul näha vaid üksikutel kordadel. Vladimir Taigeri maal „Barracuda“ (1975) tekitas tõelise poleemika hüperrealismi olemuse ja koha üle meie tollases kunstis. Ka hiljem ei ole see maal puudunud ühestki tõsiselt võetavast hüperrealismi käsitlusest.

Rene Kari „Teine vaade“ Näituse avamine - neljapäeval, 17. augustil kell 18.00 Kadi Tombak - Teadvuse geomeetria muusikaline performance, kell 20.00  Äsja avatud näituse ainetel interpreteerib kunsti muusikasse  Gustavo Twardy, kes saabus Eestisse National Fund for the Arts stipendiaadina komponeerima koorimuusikat Arvo Pärdi keskuses. Gustavo Twardy on Buenos Airese kammerorkesti Capella Peregrina dirigent. 

16. augustil  avatakse Haapsalu kunstikooli galeriis näitus Ülle Meister 75. Mitmekülgselt andeka kunstniku 75. sünniaastapäevale pühendatud näitus püüab anda ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust ja tutvustab ka seni vähem eksponeeritud töid. Lisaks viimase loominguperioodi õrnadele ja õhulistele akvarellidele ning maalilistele pastellidele tutvustatakse näitusel Ülle Meistri jõulisi söejoonistusi, erinevates graafilistes tehnikates teostatud tähelepanu väärivaid töid, aga ka kunstniku poolt loodud ilmekaid portreid. Näitusel eksponeeritud piltidel on kujutatud peale koduse ja tuttava maastiku Kaukaasiat, Tjan-Šani mägesid, Karjala kaljusid ja Taimõri põliselanikke. Ülle Meister on üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingus on nii suur osa mägedel, mida kunstnik on kujutanud värvirõõmsate ja muinsajutulistena, aga ka võimsate ja salapärastena.  Esmapilgul lihtsad maastikud on laiahaardelised ja mitmeplaanilised nii ruumis kui ka ajas. Viimaste aastakümnete akvarellidel kohtame aina sagedamini Läänemaa maastike, kus asus kunstniku kodu ja ateljee.

Reedel, 18. augustil kell 18.00 avab Tarrvi Laamann Tartus galeriis Pallas oma ülevaatliku kunstinäituse “ME DEYA”. Mahukat autori maal- ja graafikaloomingul põhinevat näitust täiendavad Eesti kunstnike Leonhard Lapini, Annika Metsla ja Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlase Kaidi Marii Kütti looming. Tarrvi Laamanni looming on saanud alguse paljudes põnevates, tihti troopilistes ja päikeselistes paikades üle maailma. Enamasti asub kunstnik teele suur valge lõuendirull kaenlas. Rännaku jooksul jäädvustuvad lõuendile sümbolid ja märgid, shamanistlikud markerid, mille järgi autor hiljem teoseid siin Eestis – oma sünnipaigas – looma asub. Eesti on Tarrvi jaoks koht, kus viimistleda kogetut ja jäädvustunut, ning siis lisada siinne essents.