Üritused

Alates 16. märtsist on Tartu Kunstimuuseumis avatud Sarja Tartu 88 seitsmes näitus „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” on kultuurilooline pilk nõukogude perioodi eluolu ühele kõige vastuolulisemale valdkonnale – huumorile. 1986. aastal toimus Tartu Kunstimuuseumi toona Vallikraavi tänaval asunud näitusesaalides Tallinnfilmi Sürrealistide nime taha koondunud karikaturistide näitus. 15 312 külastust kogunud näitus osutus Tartu Kunstimuuseumi ajaloo tõenäoliselt kõige populaarsemaks väljapanekuks. Huumoriajakirja Pikker tiraaž oli samal ajal 70 000. Tartu rajoonilehe Edasi huumorirubriiki Herilane luges 80% lehelugejatest. Huumori järgi valitses kustutamatu nälg.

Reedel, 8. märtsil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni on organiseerinud Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub 5. aprillil!  Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on: Maria Evestus, Alexei Gordin, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Siiri Jüris, Kairo, Kalli Kalde, Markus Kasemaa, Jüri Kask, Kiwa, Veiko Klemmer, Natalia Kondratenko, Margus Kontus, Toomas Kuusing, Timo Kähara, Silver Laadi, Heikki Leis, Tea Lemberpuu, Marija Lopatkina, Margit Lõhmus, Ove Maidla, Brita Maripuu, Katariin Mudist, Anu Muiste, Vahram Muradyan, Maarit Mälgi, Meiu Münt, Mall Nukke, Jüri Ojaver, Enn Põldroos, Anne Rudanovski, Martti Ruus, Kristel Sergo, Krista Sokolova, Regina-Mareta Soonsein, Imat Suumann, Talia, Tiina Tammetalu, Jan Tammik, Edgar Tedresaar, Erik Teemägi, Maryliis Teinfeldt-Grins, Kadri Toom, Külli Trummal, Alar Tuul, Maris Tuuling, Riina Varol, Miina Vilo, Von Bomb, Danel Ülper  

Neljapäeval, 29. veebruaril avati Müncheni ühes hinnatumas galeriis Galerie Biró kaks ehtekunstnik Kadri Mälgule pühendatud näitust. Kadri Mälk (1958-2023) ei olnud mitte ainult Eesti ehtekunsti läbi aegade üks eredamaid tähti, vaid kuulus ka tänapäeva ehtekunsti maailma tippude hulka. Mälk oli Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne õppejõud ja professor ning kahe aastakümne vältel ehteosakonna juht.

Tutvustame viiest üritusest koosnevat pilootsarja „VIIS GESTUURI…“ Projekt on sündinud kestvast dialoogist kaaskunstnikega, mille tulemusel jõudsime järgmiste tõdemusteni: ● Kohalik etenduskunstide maastik vajab katsetamisruumi ja alternatiivseid formaate selliste teoste edendamiseks, mis pole orienteeritud lõpptulemusele ega valmisprodukti esitamisele. ● 80 protsenti kunstniku mittemateriaalsest tööst etenduse produtseerimisel jääb märkmikukaante vahele, suitsuruumi ning autorite ja koostööpartnerite mõtteisse ega näe kunagi ilmavalgust. ● Iga kunstimeedium kohtub harva teiste meediumide ja nende viljelejatega. Me kõik elame oma loodud mullis ja astume haruharva oma nišist välja. ● Kunstiinstitutsiooni ja produktsiooniasutusena soovib eˉlektron ellu viia julgeid ja eksperimentaalseid projekte, mis esitavad väljakutse meie ühiskonna ja maailma normidele laiemalt ning mille tulemuseks on lahkem, avatum, hoolivam, riskialtim, sallivam ja vägivallavabam maailm.

Näituse avamine toimub 06.03. kell 19:00 NARTis, aadressil Joala 18. 6.03– 5.05.2024 „rahu on midagi enamat kui sõja puudumine“* Angela Soopi (1970) isikunäituste seeria „sõda ja rahu“ neljas ja ühtlasi viimane näitus pealkirjaga „Ta on Sina“ Narva kunstiresidentuuris võtab kokku ja lõpetab 2020. aastal alustatud töö. Soopi soov oli mõista „sõja“ ja „rahu“ seisundeid inimeses, kuid see teema muutus nende aastate jooksul drastiliselt. Näituste seeria hõlmab endas kolme galeriinäitust ja ühte kestusaktsiooni. Teosed on kasvanud ja teisenenud seoses maailmas puhkenud sõdadega, aga on ka mõjutatud ruumist, kus neid eksponeeritakse. Narva kunstiresidentuuris avatakse näitus tähenduslikul Narva pommitamise 80. aastapäeval.

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis avataval Raul Meele ja Krzysztof Piętka ühisnäitusel „Ülemlaul“ põimuvad pilt, sõna ja heli tervikusse, mis on – nagu elugi meie ümber – ühtaegu õudust ja ülevust tekitav. Näituse kuraator on Tamara Luuk. Olete oodatud näituse avamisele 8. märtsil kell 17.00.   Kuidas saakski „Ülemlaul“ olla ilma inimeseks olemise helget poolt puudutamata, on see ju üks kaunimaid armastusest kõnelevaid piiblitekste? Ega saagi. Mis sest, et meie aeg lisab õrnadele tunnetele oma kuuma ja külma ennustamatut vaheldumist ning meie laulude laulud ei pääse tumedusest.

Näituse avamine toimub laupäeval 2.3 2024 kell 14.00-16.00. Näituse avab Hanah Lahe, kliimaaktivist, Eesti Riigikogu keskkonna komisjoni liige. Tere tulemast! Satu Kalliokuusi näituse kesksed teemad on sündinud rahvapärimusest, inimese ja looduse seostest, milles segunevad inimese, muu looduse ja loodusvaimu vahelised erinevused. Kalliokuusi tõstab pärimusest esile motiive ja teemasid ning tõstab need kaasaegsesse keele ja kunsti konteksti, nii et näituse vaatajatel on võimalik jõuda tunnetuseni, et kultuur koos rikka kultuuripärandiga kestab edasi. Teosed loovad soome-ugri meelemaastiku, avavad selle pärandi ja esitavad küsimuse, kuhu me oleme teel või kas oleme - kas me tunneme ja näeme kusagil oma juuri?

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse neljapäeval 07.märtsil kell 19.00 Simone Fezeri, Kati Kerstna ja Kai Koppeli näitus „Konflatsioonid“, mis on kahe või enama eraldiseisva asja,  eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toiming või protsess.  Simone Fezer´i performance kell 19.30. Maailm on äärmiselt eripalgeline - erinevad arvamused, vaatenurgad, kultuurid, rassid, religioonid jms. on järjest rohkem segunemas ja tundub, et kõigi meie mugavaks äramahutamiseks ei jätku enam ruumi. Kitsikuses hakkame põrkuma, näeme, et meie arvamus ei ole enam ainuke ja seega ka automaatselt ainuõige.

29. veebruaril kell 17-19 toimub Hopneri majas Aet Ollisaare näituse "Jõgi voolab ikka edasi" tutvustus ja kohtumine autoriga. Sündmusel esineb kandlel Tuule Kann. Näitus Hopneri maja saalis toob publiku ette valiku Aet Ollisaare viimaste aastate loomingust. Iga teos on seotud kindla koha või sündmusega, üritusel on võimalik osa saada teoste sündimise lugudest. Vaipadega kontekstis on väljapanekus mitmeid leidobjekte, mille puhul tekstiilne puudutus on vahel vaid vaevu aimatav. Kas punane joon kunagise mõisahäärberi rõdupiirdel on katse kadunud aega tagasi tuua või soov kaitsta meid kurja eest? Näituse kujundaja on Madis Liplap. *

Kallis kaasteeline! Oled oodatud tähistama minu 65. eluaasta saabumist. Aastad tulevad, aastad lähevad, nendega ühes mured ja rõõmud. Koos oleme söönud mitu puuda soola, koos naernud, koos nutnud. Nüüd on aeg seda kõike meenutada. Sinu Õie