Üritused

Viimsi Artiumi Kunstikooli galeriis on 2. veebruarist kuni 28. veebruarini avatud näitus „Mickey, alfa, mees”. Minu seekordne näitus koosneb 29 eri suuruses õlimaalist ning baseerub vanema põlvkonna Hollywoodi näitleja Mickey Rourki värvikal elulool, filmidel ja fotodel. Mulle on alati meeldinud inimesed, kes tulevad eikusagilt ja tõusevad kõrgele. Samuti meeldivad mulle inimesed, kes julgevad elada. Need omadused on Mickey Rourki isiksuses teravalt väljendunud. Mickeyle meeldib võidelda ja olla võitja. Oma maalidega tahan kirjeldada tugevat isiksust ja mehe psühholoogilist portreed üldisemalt. Dramaatilisus, mõttehetked, sisse poole pöördumine. Viiteid on Mickey filmirollidele nagu “ Homeboy”, “Rumble Fish”, “Bullet”, “Immortals”. Lisaväärtusena eksponeerib Harley Davidson Tallinn saalis kahte mootorratast. Mickey on olnud kirglik mootorratta kasutaja ja koguja.

Neljapäeval, 25. jaanuaril kell 18.00 esitletakse raamatut „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel”. Raamatust kõneleb näituse ning kataloogi „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“ koostaja Mai Levin. Kohapeal on võimalik raamatu autorilt ka autogrammi küsida Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana oli vähemasti 1960. aastate lõpuni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalipõlvkondade esilekerkimisest Tallinnas. Tartusse sõideti Tallinnast bussidega, et vaadata alates 1955. aastast toimunud Tartu kunsti aastanäitusi või kunstnike isiku- ja grupinäitusi, mida Tartu Kunstimuuseum korraldas.

Tallinna Linnagaleriis avatakse 25. jaanuaril kell 18.00 Liisa Kruusmägi isikunäitus „Mälestused Altai Kraist“, kus saame jälgida kunstniku esivanemate ümberasumise lugu parema elu otsingule laia Siberisse. Näituse kuraator on Anneliis Lepp.    Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Liisa Kruusmägi keskendub näitusel koomiksižanrile, mis annab edasi rändelugu. Näitus kujutab väljarändega seotud mitmetahulisust: Siber on kollektiivteadvuses meeles peamiselt küüditamise kurbuse ja traagika kaudu, kuid Kruusmägi näitab meile teist võimalust, kui Siberisse mindi lootusrikkalt paremat elu üles ehitama. „Ma olen tegutsenud illustratsiooni valdkonnas, seetõttu oli minu jaoks oluline teha näitus, kus piltide abil antakse edasi lugu. Liisa vanaema kirja pandud mälestused olid selleks väga põnev materjal. Ühtlasi oli eesmärk murda kujunenud veendumisi koomiksi kui ühe väljendusviisi kohta. Koomiks ei ole ainult „Miki-Hiir“ või karikatuur päevalehes, vaid ka sisukamate ja tõsisemate lugude jutustamise võluv vahend,“ sõnab näituse kuraator Anneliis Lepp.

Reedel, 19. jaanuaril kell 18 avaneb Indrek Orro erakogu näitus „Kolm üheskoos“. Näitus jääb avatuks kuni 17. veebruarini. Indrek Orro kunstikogu näitus „Kolm üheskoos“ pakub meile sissevaate tema kollektsiooni kolmele asukohale: kodule Haapsalu kõrval, büroole Tallinna lähistel ning Taali mõisale Tori külje all. Nii mitmekülgse paiknevusega erakogu koondav esitlus on isegi esmakordne üle 30 aasta tegutsenud Vaal galeriile ning sellisel ühendaval viisil ilmestab ka Eesti edenemisega kaasnenud arenguid kunstikogumise praktikas.

Neljapäeval, 18. jaanuaril kell 16–19 avaneb galeriis Truus Tanel Veenre näitus „LUUL“. Näitus jääb avatuks 17. veebruarini 2024.  Looming pungub minust välja orgaaniliselt, kasvan kui puu. Tugevast tüvest algamas oksad ja okstest lehed, sarjad ja tööd. Näitusel „Luul“ on väljas orelivilede sarja saba, kuid neile on lisandunud mitu uut oksa. Andsin endale vabaduse näpata detaile oma varasematest sarjadest, surfasin mõnuga materjalide ja värvide vallas.

Neljapäeval, 18. jaanuaril kell 19 avatakse Tütar galeriis kunstnik Maryliis Teinfeldt-Grinsi isikunäitus „Kes mälëtab viimasena, kes mälëtab paremini?“. Näituse keskmes on Kadrina kogukonna ühistööna valminud viie meetri pikkune rüiuvaip, läbi mille avaneb lugu 1977. aastal Lääne-Virumaal kadunud külast ja mäest. Koplimetsa on ajalooline Kadrina kihelkonna küla, mis moodustati 1877. aastal. Küla kaotati 1977. aastal, mil talud asendati kolhoosiga ning inimesed asustati taluhoonetest ümber korrusmajadesse. Paralleelselt teostati muudatusi ka kohalikus looduses, neist kõnekaim on neljakilomeetrise oosivalli, Niinemäe, maastikust eemaldamine. Mäest saadud kruusa kasutati lähedalasuvate militaarobjektide ning Tapa – Loobu maantee ehitamiseks. See episood ei ole Eesti ajaloos eriskummaline. Sääraseid külasid on Eestis rohkelt. Kadumaläinud Koplimetsa aitab ühe näitena jutustada kogu Eesti ja laiemalt kogu meie regiooni lugu.

Maalikunstnikud Angela Soop, Edgar Tedresaar, Alar Tuul Kadrioru Galeriis 18.01.-11.03.2024 Avamine 18.jaanuaril algusega kell 17.30 Näituse avamisel toimub autorite Angela Soopi, Edgar Tedresaare ja Alar Tuulega kunstnikuvestlus, mida juhib kunstiteadlane Triinu Soikmets. * „Kunstnik sünnib klišeede, valmiskujundite ja -märkide maailma, mis ei tungi enam läbi teadvuse väljendamaks tegelikkust. Seetõttu ta leiutab uued sümbolid, võib-olla terve uue sümbolilise süsteemi.“ Alfred Barr

Eike Epliku näituse „Ennast pidevalt taasloov“ viimasel päeval, 13. jaanuaril kell 14.00 toimub näituse lõpetamine koos Eike Epliku tuuriga. Eike tutvustab oma näitusel olevaid teoseid ning on valmis vabas vormis vestlusteks. Osalemine on tasuta.

Ootame Sind Lauri Koppeli näituse „Unenägija veel magab“ avamisele Rüki galeriis reedel, 19. jaanuaril kell 17.00. Näitusel eksponeeritavad teosed on pärit kunstniku unenägudest. 

Victoria Holdt & Kristen Rästas 15.11.2023-15.01.2024 @post-gallery.online   SISENE NÄITUSELE  „Aga tead, mõnikord tunnen, et tahan lihtsalt värvilisi pilte maalida ja isegi mitte mõelda, mida see tähendab.” 23.9.20 „Jäneseurust alla” on kunstnike Victoria Holdti ja Kristen Rästase ühine veebinäitus. Näituse aluseks on fragmendid kahe kunstniku vahelisest kirjavahetusest: mõtted isolatsioonist ja tundmatusest, eneseteostusest ja ambitsioonidest moodustavad dialoogi, mis viib kahe individuaalse eskapistliku audiovisuaalse kunstiteoseni:  Hüppa jäneseurust alla!