Üritused

Koostöönäituse „Eirates Piiride Ettekirjutusi” finissage raames toimub üks ja ainus kuraatorituur sellel laupäeval 31. jaanuaril kell 15.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Tatari 13) kontserdisaali fuajee galeriis. Kuraatorituur on tasuta. Näitus koondab esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja vilistlaste loomingu.

Neljapäeval, 5. veebruaril kell 18.00 avatakse Kaido Ole kunstikogu näitus Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini, T–R 12–18, L 12–16. „Mulle meeldib kunst. Kui nooruses mõjus see mulle rohkem näitustel, sest seal oli kõik suurem ja uhkem, teoseid oli korraga palju ja midagi muud polnud segamas, siis mida vanemaks saan, seda rohkem naudin (head) kunsti, mis on kodudes. Isegi kui see pole autori tippteos, on mõju hoopis teine, kui näed taiest mitte loetud minutite, vaid lausa aastate kaupa osana oma või kellegi teise elust.

3.02.–30.04.2026  ARS Kunstilinnak, Tarbekunstigalerii K-R 12-18, L 12- 16 Pärnu mnt 154, Tallinn Näituse avamine 2. veebruar kell 18.00.

Tiit Jaansoni kuraatorinäitus „HAUA VALEM 2,7x1,5. UUS TSIVILISATSIOON” Türi kultuurikeskuse kunstigalerii 09.01–20.02.2026 Näitusel osalevad: Aime Kuulbusch, Eero Ijavoinen, Ervin Õunapuu, Eve Ermann, Illimar Paul, Jüri Ojaver, Margus Tiitsmaa, Maria-Kristiina Ulas, Marje Üksine, Peeter Sauter, Riina Rosin-Steiner, Terje Ojaver, Tiina Tammetalu, Tiit Jaanson, Urmas Rauba, Vello Vinn, Ülle Kuldkepp.

Järgmisel neljapäeval, 5. veebruaril toimub Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula kuraatorituur Kumu püsiekspositsiooni „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ projektiruumis eksponeeritud näitusel „Harku 1975. Objektid, kontseptsioonid“.  Projektiruumi näitus tähistab 50 aasta möödumist legendaarsest kunstisündmusest „Harku 1975“ ja püüab taasluua Harku väljapanekut teose täpsusega, tuues lisaks Eesti Kunstimuuseumile ja Tartu Kunstimuuseumile välja ka mitmetesse Eesti erakogudesse kuuluvaid töid, mida seni on peetud kadunuks või hävinuks. Harku 1975. aasta näituse tähtsust kinnitab asjaolu, et paljud tollal eksponeeritud teosed on praeguseks osa Kumu nõukogude perioodi kunsti püsiekspositsioonist.

Neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis näitus „Tervitused Kanepist! Wish u were here“, kus osalevad kunstnikud Birgit Kaleva, Keiu Maasik ja Mark Raidpere. Isa päevik 60ndatest, postkaardid Kanepist, Colin McRae Rally 2.0. Abstraheeritud liikumised, päevinäinud kodumasinad, kummitusauto. Kaldale uhutud laulud, tups-rohtliilia, virtuaalsuses talletatud elu.  Birgit Kaleva, Keiu Maasiku ja Mark Raidpere teostes avanevad sissevaated perekonnaliinide lugudesse, või pigem nende lugude katketesse, väljalõigetesse. Biograafiline põimub fiktsiooniga, ning ega lõpuni ehk ei teagi, mis on tõestisündinud ja mis kujutlus — ja võib-olla pole oluline ka. 

Pühapäeval, 1. veebruaril kell 17 toimub kohtumine kunstniku Kaire Taliga näitusel „MIND ON MITU“. Tegemist on näituse lõppakordiga, just nii, viimasel lahtioleku päeval ning tunnil. Kunst elab alati mitut salaelu - algselt kunstniku mõtetes, plaanides ja töölaual. Hiljem kõigile nähtavana aga siiski tummalt näitusesaalis või meedias. 

Sel neljapäeval, 29.01 kell 17:30 toimub vestlusring näitusel „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mille fookuseks on Kadri Mälk kui õpetaja. Vestlusringis osalevad Tanel Veenre, Julia-Maria Künnap ja Darja Popolitova. „Haridus on see, mis järele jääb kui kõik õpitu ununeb."

Olete oodatud Andres Tali näituse „Pakitud“ raames toimuvale tuurile neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18.00, kus teoseid tutvustab kunstnik ise. Näitus on avatud kuni 31. jaanuarini, T–R 12–18, L 12–16. Teosed on valminud aastatel 1978 kuni 2026. Näitusega tähistab Andres Tali oma 70. sünnipäeva. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Põhjala Pruulikoda.

5. veebruar kell 19.00 avaneb Haapsalu Linnagaleriis kaasaegse maalikunstniku Lisette Lepiku isikunäitus “Jõuline & õrn. Õrn & jõuline”.  Autobiograafilisest materjalist tõukunud näitus käsitleb teemasid soorollidest lähisuhetes. Näha saab emotsionaalselt laetud maale, kus sinna spetsiaalselt loodud helimaastik ühendab näituse kogemuse ühtseks tervikuks – Lisette mõtted ning vanaema ja emaga läbi viidud intervjuud nende isiklikest kogemustest paari- ja perekonnasuhetest.  Maale toetavad ning hoiavad ruumis maast laeni Lisette loodud rauast ketid – nagu generatsioonidevaheline kultuuriline ja sotsiaalne pagas, on nad omavahel kindlalt seotud. Teosed näitusel mõjuvad kui ajamasin, läbi mille on tunda 90ndate linnakodu hõngu Mustamäel, värskelt lõigatud rohu lõhna suvises Raplas 70ndatel. * “Kui mõelda ajastu peale, siis tunnete näitamine ei olnud tavapärane asi. Eriti meeste poolt. Ema näitas küll oma tundeid rohkem välja ja austas oma meest tugevalt.” “Tema sõna pidi igal pool peale jääma. Vanaduses muutus rangeks väga.”