Üritused

Olete oodatud Tõnis Laanemaa näituse „Aegruum” avamisele Märjamaa Rahvamaja Ly galeriis teisipäeval, 05. veebruaril kell 16.00.    Graafik Tõnis Laanemaa (1937) alustas oma karjääri legendaarse ANK’64 kunstirühmituse asutajaliikmena. Tal on seljataga juba 56 aastat näitusetegevust. Ta on osalenud arvukatel grupinäitustel ning korraldab tänaseni aktiivselt personaalnäitusi. Muuhulgas on Laanemaa esinenud oma töödega Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal, Hollandis, USA-s, Hiinas ja Lõuna-Koreas.   Märjamaa näitusel on eksponeeritud graafika, joonistused ja õlimaalid seeriast „Aegruum” aastatest 1966-2019.   Näituse saatemuusika autor Taavi Laatsit

Tallinna Keskraamatukogu saalis on võimalik näha Mirja-Mari Smidt graafikat ja maale.   ​Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.   Lisainfo: Tallinna Keskraamatukogu  Estonia pst 8, 10146 Tallinn E–R 10.00–20.00 L 10.00–17.00

Teisipäeval, 4. veebruaril kell 15.00 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Soome Akvarellikunsti ühenduse koostöös varakevadine suurnäitus „Torm“.   Selle nimevaliku eesmärk oli ergutada akvarelliste keskenduma ühele kindlale teemale ja sellega tekitada leidmiste võrdlusmomente. Sealjuures oli eelduseks, et antud teema ei peaks piirduma ainult kõrgete lainete ja süngete pilvede kujutamisega ning üleskutses oli sel eesmärgil meenutatud tuntud lausungit liblika tiivalöögist ühel pool maakera, mis võib saada põhjuseks tormile maakera teisel poolel – seega lähtemomente ja seoseid sellel pikal teekonnal leidub igaühele ja rikkalikult.   Esitatud on 65 autori tööd ja inspiratsiooni on käidud otsimas lähedalt ja kaugelt, alates protuberantsidest päikesel kuni tormipilvedeni Saturnil.

Teisipäevast, 04. veebruarist 2020 on Draakoni galeriis avatud Sten Eltermaa isiknäitus „Läbipaistvuse register”.   „Läbipaistvuse register” on pildi- ja keelepõhine projekt, mis toob vaatevälja valitsemis- ja võimuinstitutsioonide aknad ja fassaadid. Töö koosneb erinevatest kihtidest: peegelduvläbipaistvast aknakilest, fotodest seintel ning vitriinlaual ja uurimuslikus laadis trükisest.

Olete oodatud reedel, 31. jaanuaril kell 16 artiklikogumiku „Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule“ esitlusele Vanalinna Rahva Raamatusse!   Raamatut esitlevad toimetaja Rael Artel ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo. Sellele järgneb nullindate kunstielu meenutamine koos kahe kümnendil olulist rolli mänginud kuraatori ja kriitikuga, Anders Härmi ja Hanno Soansiga. Vestlust juhib Rael Artel. Õhtu jätkub vabas vormis Noku klubis.   „Normaalsed nullindad“ on artiklikogumik, mille teemaks on 2000. aastate Eesti kunstielu. Eri autorite uurimuste kaudu joonistub välja pilt 1990.

Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Piret Ellamaa näitus „Sagedus“.   Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. Sagedust mõõdetakse hertsides (Hz). Herts väljendab ühte sündmust ühes sekundis. Ellamaa isikunäituste toimumise sagedus on 0,0000000126839 Hz. Käesoleva näituse töödes olen mänginud erinevate võnkesagedustega. Paljud võnked ja lained, näiteks heli- või WIFI lained, on silmale nähtamatud. Mina olen võnked toonud nähtavaks klaasi kaudu. Olen saputanud liiva ja peent klaasijahu vaheldumisi vormi. Üks materjal toetab teist. Liiva loomulik valgumine annab kuju klaasi kihtidele. Klaasijahu valgumine omakorda liivakihtidele. Tekib sümbioos kahe loomult küllaltki sarnase materjali vahel.

30. jaanuaril kell 18.30 esitletakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 Fotokunstnik Diana Tamane raamatut “Flower Smuggler”. Esitluse raames vestleb kunstnikuga Tartu Kunstimaja kuraator Peeter Talvistu.   Diana Tamane raamat “Flower Smuggler” (kirjastus “APE” Gent, Belgia) koondab kunstniku senise loomingu olulisemaid fotosarju mille peategelasteks on olnud kunstnik ise ning ta perekond. Veel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppides loodud sarjaga „Perekonna album“ (2011) käivitatud loomingulises protsessis on Tamane pereliikmed sageli ka ise teoste loojate rollis, sest nende osatähtsus Tamane fotodes on märksa suurem kui pelk modelli töö. Küündides isegi sisuliste valikute ning otsese kaasautorluseni, kui Tamane teostab nende tellimustöid või kasutab pereliikmetelt saadud argifotosid.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 30. jaanuaril näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“, mis tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke.   Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. 1857. aastal asutatud vabriku arengut on käsitletud nii majandus- ja tööstus- kui ka arhitektuuriajaloo perspektiivist, kuid vähe on teada seal töötanud ja ajastuspetsiifiliselt anonüümseks jäänud, ent tugevalt siinse argiümbruse ilmet kujundanud tekstiilidisaineritest. Suuremal osal eestlastest on olnud kokkupuude Kreenholmi kangastega rõivaste, voodipesu, rätikute või laudlinade kujul. Kes olid Kreenholmis 1960. aastatest need kunstnikud, kes määrasid trüki-, frotee- ja žakaarkanga kaudu siinse argikeskkonna ilme, ja mida Kreenholmis täpsemalt toodeti?

Avamine 30. jaanuaril kell 16.00.   Uue Kunsti Muuseumi iga-aastase traditsioonilise näituse alateemaks on „Meie aeg“. Mis on aeg ja kuidas me seda hindame? Kas aeg on kiiresti mööduvad sekundid või tunne, et just nüüd on meie kord. Teema „Meie aeg“ on kõnetanud kunstnikke nii, et neid võiks nimetada lausa leiutajateks. Vanadest jalgrattavelgedest on saanud tsirkuse abivahendid, kombucha joogitööstuse kõrvalproduktidest on leiutatud biolagunev materjal. Samuti on äraviskamisele mõeldud toidutegemise jääkidest valminud ehtekollektsioon ja autoromulatest korjatud turvavöödest moodsad ülerõivad. Näitusel kohtuvad noored ja kogenud kunstnikud, kes tunnevad südemavalu maailma tuleviku ning meie aja pärast. Loomisrõõmu kogemiseks ei ole vaja alati minna poodi, vaid materjalina võib kasutada seda, mis on - ka seda, mida oleme harjunud väärtusetu või prügina defineerima.

28.