Üritused

Teisipäeval,19. novembril, avati pidulikult Made Balbati illustratsioonide näitus Veranda galeriis Kohila koolituskeskuses Tohisoo mõisas. Näituse avamise puhul esinesid muusikakooli lapsed. Enne avamist tegi kunstnik külalistele tunniajase esitluse teemal, kuidas valmib muinasjutu illustratsioon kasutades digilauda ja Photoshop’i programmi.   Made Balbat on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1988. aastal graafika erialal, on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige, on töötanud kunstiõpetajana Tallinna Kunstikoolis (1990–1997). Kunstniku illustratsioone on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Venemaal, Inglismaal, Poolas, Lätis, Soomes jm. Ta on osalenud rahvusvahelisel Tallinna Illustratsioonitriennaalil ning Wiiralti Preemia näitusel. Lisaks lasteraamatutele on kujundanud hulgaliselt ilukirjanduslikke teoseid kirjastusele Eesti Raamat. Tuntuimaks Made Balbati kujundatud raamatusarjaks on Põhjamaade romaan.

Neljapäeval, 21. novembril kell 17 avatakse Mara Ljutjuki näitus „Ringlus“. Näituse teemaks on kunstniku elu erinevatel perioodidel, eriti emaks olemine ja mis ta on kaasa toonud. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.   „See näitus on kokkuvõte minu hiljutisest eluperioodist, kus olen seisnud silmitsi kõigega, mis elu andjaks saamine ja emaks olemine on endaga kaasa toonud“, ütleb kunstnik. „Iga uue elu andmisel tunned, kuidas kõik, mis olid naise ja kunstnikuna selleks ajaks üles ehitanud,taas kord laiali laguneb ning see oma mina lahustub lihtsalt pikaks-pikaks ajaks olulisemate asjade vahele ära.“   Kunstnik on justkui nähtamatu aga vajalik kivi ühes kiviaias. Talle on saanud üha selgemaks naiseks olemise „võlu ja valu“. „Igapäevase elu kõrval tekib vastukaaluks teadmine, mida tahad ja millest sa enam loobuda ei saa.“ Mara Ljutjuk on maalinud sellele näitusele oma kolme lemmikpaika.

Arne Maasik näituse "Pusade" avamine Rae Kunsti Platsis (Rae Kultuurikeskuses) 20. november kell 19.00.   2000. aastal hakkas Arne Maasik süstemaatiliselt võsa pildistama ja aastate jooksul on „Pusade“ nimeline sari pidevalt kasvanud ja moodustanud ta loomingust üha silmatorkavamat osa. Kui Maasik pildistaks arhitektuuri nii, nagu pildistavad loodusfotograafid loodust, oleks tema piltidel kas üksikud tänavasildid või Kuidas valida koerale või kassile õiget toitu? Aga tema hoopis pildistab loodust nii, nagu arhitektuurifotograafid maju pildistavad.   Arne Maasik tegutseb arhitekti ja kunstnikuna aastast 1995, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia magistri kraadiga. 1996-2003 töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik arhitektina. 2003-2007 töötas fotograafiafirmas Zepp Grafelin loovjuhina. 2007. aastal asutas ta fotograafiafirma Decadencity.

Näituse avamine 18. novembril kell 16.00.   „Oma viimaste aastate väga isiklikke joonistusi avalikkusele näidates tagab Arrak endale  staatuse „surematu“, arvas  Mark Soosaar väljapanekut Tallinnas nähes. „Kahtlustasin Jürit endale maailma kunstiajaloos koha kätte võitmises juba eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpus, kui ühel sügisööl tema esimest näitust läbi Vabaduse väljaku Kunstisalongi akende nägin. Nüüd on Jüri sellele pjedestaalile kohale jõudnud“, lisas Soosaar.   Uue Kunsti Muuseumis avaneval näitusel vahelduvad igavikulised maastikud aastatuhandeid kestnud konfliktidega elusolendite vahel.  See on XXI sajandi visuaalne piibel, mille kohta väljapaneku koostaja kunstiteadlane Tamara Luuk on arvanud nii:   „Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks.

16.november 20.00 KuKu Klubis   Laupäeva õhtul esinevad kunstikeldris artistid mitmelt rindelt!

Ulvi Haagenseni isikunäitus “Distracting the workers / Töölisi peibutades” EKA Trepigaleriis on avatud 27. novembrini. Kuna tegemist on aknast vaadeldava näitusega, saab seda vaadata ööpäevaringselt.   „Töötan kunsti ja igapäevaelu piiril. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele keskendun kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad mind kolm kujutletavat abilist – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Koos teeme, koristame, mõtleme ja kirjutame.

Reedel, 15. novembril kell 17 avatakse harulduste kogu näitusesaalis köitekunstniku Luule Maari isikunäitus „Luuleraamatud“.   Näitust ühendavaks teemaks on luuleraamatud – nii eesti autorite looming kui ka maailma kirjandusklassika. Iga teos on saanud vastavalt sisule ja meeleolule omanäolise ning isikupärase kujunduse. Hinnatud kaasaegsete ja originaalsete kujundusvõtete kõrval on kasutatud ka klassikalisi köitekunstitehnikaid, sest neid valdab Luule Maar suurepäraselt. Köitekunsti restauraatorina on ta end kurssi viinud väga erinevate ajalooliste stiilide ja tehnikatega aplikatsioonist kuni lõiketehnikani. Tema köiteid iseloomustab julge värvikasutus ning väga hea materjali- ja kompositsioonitunnetus.   Luule Maar on lõpetanud Tartu Kunstikooli teatridekoratsiooni eriala 1960. ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala 1969. aastal.

Näituse avamine 15.11 kell 18.0   Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat. Aastanäitus pealkirjaga "Õ" ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss, Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm. Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki „kõik“ paremini kui keik.   Osalevad autorid:

Henri Hütt ja Maarin Mürk nihestavad, värskendavad ja mõtestavad ümber kultuurisündmuste formaate luues uue produktsiooniplatvormi RESKRIPT.   RESKRIPTi pidulik lavastatud gala ja esmaesitlus toimub 14. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Järgnevad aktsioonid toimuvad sel hooajal EKAs, EKKMis, Tallinna Kunstihoones ja Sõltumatu Tantsu Laval. Kultuurielus on paika loksunud terve rida sündmuseid, millel osalemist peetakse valdkonda kuulumisel ülimalt olulisteks. Ringlemine avamistel, esietendustel-linastustel, vestlusringides nii laval kui publiku seas toodab sümboolset ja sotsiaalset kapitali, aitab hoida “pildil”. Samas toimuvad need üritused suhteliselt samamoodi üle terve kultuurivaldkonna, justkui inertsist ning neile endile ei pöörata kuigi palju tähelepanu. See on mõnes mõttes ka mõistetav, tegemist ongi nn kõrvalproduktidega, mis on mõeldud millegi rambivalgusesse toomiseks – sündinud on uus teos!

Neljapäeval, 14. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Marco Laimre isikunäitus „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow”.   „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.   Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”.