Üritused

Kolmapäeval, 5. augustil 2020 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis Lylian Meisteri isiknäitus „Aarete saar”. Näitus jääb avatuks 31. augustini 2020.   Lylian Meister: „Aarete saar on näitus rahutusest, igatsusest, otsingutest, teekonnast ja kohati mõttetutest ihadest. Eklektiline ja värviline, õhutunde pealt kokku pandud. Tegin seda näitust nagu harrastusantropoloog, kes uurib iseennast. Tõstsin lihtsalt maalid magamistubade seintelt ja muud argised esemed kuuks ajaks galeriisse. Mõtlesin isiklikust Odüsseiast ja Penelopeiast. Tikkisin ja liimisin roose, mille all saladusi jagada ja joonistasin laenatud pliiatsitega gloobusele uue mandri.

Esmaspäeval, 3. augustil 2020 kl 18.00 avab Gudrun Koppel Draakoni galeriis isiknäituse „Ta lootis, et Inglid näevad ja mõistavad – Ta lootis, et keegi näeb ja mõistab”. Näitus jääb avatuks 29. augustini 2020.   Nii nagu end sabast õgiv müütiline madu jätkab oma saba söömist totaalse lõputu igavikulise ringina, nii on kõik sama ja juhtunud juba kord siin päikese all. Tagantjärele luuakse meelevaldseid üldistusi, mille kohta ei ole täielikku tõde, sest narratiivid on tõlgendatud peegelduvana peeglitaguses maailmas. Inglite kujutamise viis, nii nagu meie neid lääne kristlikus maailmas mõistame, pärineb Pärsiast, vanimast monoteistlikust usundist Zoroastrismist.   Antirhodose saar vajus mere põhja 4. sajandil maavärina põhjustatud tsunami tõttu. Erinevate allikate põhjal taandus meri sadamast 21. augustil 365. aastal – laevad vajusid külili, liiv täitus õhku ahmivate kaladega, inimesed ekslesid sihitult mööda tühje tänavaid.

Neljapäeval, 30. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Mari Volensi isikunäitus „Lahtiraksatus”.   Näitusel on väljas installatsioon „Vaikne pöörd” (2018, varem eksponeeritud Draakoni galeriis ja Tallinna Kunstihoones grupinäitusel „Hea olemise kunst”) ning fotoseeria „Võtab kuju”. Terviku loomiseks kasutab kunstnik nii heli, valgust ja värvi, kui ka liikuvaid objekte. Kõik kokku on tegu piiriga sisemise mõtte- ja kujutlusmaailma ning välise keskkonna vahel.   Midagi lükkus liikuma. Enam nii ei saanud. Kokkusurutud olekusse tekkis veidi õhku, paindumatus ja kaitse asendusid usaldusega. Mis oleks, kui saaks lasta lahti tuttavatest vormidest? Kui teaks, et teisiti saab ka. Kui ei unustaks, et rohkem polnudki vaja. Ehk saab, äkki enam ei pea,

Neljapäeval, 30. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Ulvi Haagenseni näitus „Arhiivist: Kogum kummalisi juhtumeid”.   Näituse fiktiivseks autoriks on Olive Puuvill, kes teeb kunsti brikollaaži tehnikas. Seekord kombineerib ta mustreid, jooni, tekstuure ja valgust ning loob neist installatsiooni, kus objektid, situatsioonid, materjalid ja ideed on kergelt kaootilises, kuid siiski sisemist loogikat omavas vahekorras. Kõiges selles paljastuvad tema kavatsused, eesmärgid ja ideed ning teos väljendab justkui füüsiliselt seda protsessi, mille tulemusena Olive’i igapäevaelu põrkub, kohtub ja sulandub tema kunstiliste praktikatega.   Kunstnik lisab: „Osad töid on käsitsi tehtud, teised mitte. Tekivad ebakõlad ja harmooniad. Mõned objektid on vististi kasulikud ja funktsionaalsed, teised mitte.

Sellesuvine aktinäitus Mees, Naine, Lend on duell poola meistermaalija Andrzei Strumillo ja eesti maalikunsti elava klassiku Jüri Arraku vahel.   Kohtuvad rangelt katoliiklik vaim ja lihalik-luterlik nägemus. Duellile sekundeerivad Jüri Arraku kolleegid Eestist ning Strumillo kolleegid Hollandist, Soomest, Ukrainast. Mitmed Strumillo ja Arraku sekundandid aga ei saa ise kohale tulla, sest nii Strumillo ise kui ka suur osa näitusel esinevatest kunstnikest on juba taevased klassikud. Seda enam on meil põhjust rõõmustada Jüri Arrakust, kes tuleb sel kolmapäeval kell 6 õhtul Uue Kunsti Muuseumisse,  kohtuma oma loomingu austajatega ning jagama mõtteid maailma tulevikust.

Pühapäeval 26.07. on Solaris Galeriis Tarrvi Laamann. Rännumees ja kunstnik tutvustab oma loomingut, mängib muusikat ja maalib galeriis vahemikul 12.00‒19.00.   Tarrvi Laamann (sündinud 1973) on Eesti juurtega kunstnik ja rännumees, kes peab juba viimased paarkümmend aastat oma teiseks koduks Jamaica saart. Tarrvi on saanud kunstihariduse Eesti Kunstiakadeemias (1998 BA, 2000 MFA) ja täiendanud ennast Jaapanis ning Indias.

Laupäeval 1. augustil kell 17.00 toimuvad Evald Okase Muuseumis Haapsalus kunstnikuvestlused.   I osas vestleb Krista Leesiga näitusest „Väike moodne tekstiili sõnastik“ kunstiteadlane Triin Jerlei.  II osas Peeter Laurits tutvustab oma näitust „Väljasõit. Teine katse“.     Näituste lisainfo siin.    Lisainfo: Viivi Aavik Tel: +372 554 9024 E-post: eo.muuseum@gmail.com

Kolmapäeval, 24. juulil kell 17:00 avab A-galerii Seifis näituse „Tule metsa. Mine metsa. Ole metsas. Metsas.“ Anne Roolaht, millega kunstnik kutsub pöörama tähelepanu inimese kaaslasliikidele. Näitus jääb avatuks kuni 15. augustini.    Anne Roolaht: Mets ja metsaelanikud on osa meist, nad on meie lähedased – ilma nendeta me ei saa. Me peame oma lähedasi hoidma. Viimastel aastatel olen oma ehted pühendanud ohus olevate liikide kaitseks. Hundid, merikotkad, karud, hirved, lendoravad ja muud loomad on minu ehetes esindatud, sest soovin pöörata neile tähelepanu, neid omal moel kaitsta. Näitusel eksponeerin hõbedast ja vääriskividega ehteid, mis on kõik loodud käesoleval aastal.   Lisaks uutele töödele on välja pandud minu diplomitöö, mida juhendas Heinz Valk: pronksist valatud lauake.

Olete väga oodatud Karl-Erik Talveti näituse „Maalid Malist“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 24. juulil kell 16. Näitus on avatud 24.07. – 12.08 2020. 

Kuraator Àngels Miralda Osalevad kunstnikud Olev Subbi, Larry Achiampong, María Dalberg, Nona Inescu, Ad Minoliti, Juana Subercaseaux, Nazim Ünal Yilmaz ja Maya Watanabe. Tallinna kunstihoones 24. juulist 4. oktoobrini 2020   Reedest, 24. juulist on Tallinna kunstihoones avatud näitus „Olev Subbi. Maastikud aegade lõpust“, mis kaasab siiani üksnes Eesti kunstiajaloo osana käsitletud klassiku loomingu laiemasse dialoogi nii ajas kui ruumis.   „Peamiselt Olev Subbi (1930–2013) pärandile keskenduv näitus on austusavaldus Eesti maalikunsti klassikule, kes vaatamata sõja järel kogetud raskustele rajas oma ellujäämisfilosoofia konstruktiivsele optimismile ja ilu avastamisele kõiges enda ümber.