Üritused

Berliinis algab 15. septembril järjekordne kunstinädal (Berlin Art Week) ning järgmised viis päeva on uute näitustega avatud kõik galeriid ja kunstiasutused. Azimut Berlin galeriis toimub näitus Poliitilised Noodid, kus Süüria kunstnik Kamal Sallat ja Eesti kunstnik Eleny Kasemets näitavad oma viimaseid töid, mis peegeldavad poliitilisi sündmusi.   POLIITILISED NOODID   Elame pidevalt muutuvate poliitiliste sümfooniate keskel.   Kahjuks ei ole need kontserdid alati nauditavad. Millist akordi mängitakse, kes kirjutab laulusõnu, või kes dirigeerib, ei ole alati selge.

Reedel, 17. septembril 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones näitus „Mis sillutab teed uuele maailmale?“, kus vaadeldakse viimase kümnendi sotsiaalselt kaasavat kunsti ja kunsti rolli sotsiaalses ning poliitilises võitluses. Eksponeeritud tööd annavad ülevaate, kuidas on viimasel kümnendil kasutatud kunsti ühiskonna kujundamise vahendina.   Näituse kuraatori Corina L. Apostoli sõnul juhindus ta väljapanekut koostades veendumusest, et kunstnikud osalevad meie aja tähtsaimates aruteludes. Nende hääl on oluline nii ühiskonna kujundamisel kui ka ettekujutuse tekkimisel, kuidas asjad võiksid olla teisiti. „Näitusel osalevate kunstnike looming toob kokku kunsti, aktivismi ja maailma poliitika selle eri tahkudes,“ ütleb ta.   Oma töid eksponeerivad nii Eesti kui ka välismaa 14 kunstnikku või rühmitust: Alina Bliumis, Zach Blas, Chto Delat?, Vala T.

Näitust „Salaelud“ („Secret Lives“) võib võtta kui ühte grupinäitust, aga pigem on tegemist ühisnimetuse all eksponeeritavate väikeste isikunäitustega.   Mis neid viite kunstnikku - Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Urmas Viik, Viive Noor ja Jüri Mildeberg - ühendab? Kõigepealt see, et kõik viis kuuluvad Eesti nimekamate illustraatorite hulka ja on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tuntud nimed. Teiseks see, et kõik tegelevad lisaks illustreerimisele ka mitmete muude kunstivaldkondadega (maalivad, tegelevad vabagraafika ja fotograafiaga, loovad objekte ja pisiplastikat, kujundavad raamatuid). Kõigil neil on oma selgelt eristuv käekiri ja oma väike salailm, millesse eksponeeritavad tööd lubavad põgusat pilguheitu ja kutsuvad vaatajaid sisenema neisse varjatud maailmadesse.

18.09–23.10.2021   Garaažid, kus õlist ja tolmust paakunud seinu katsid pornoajakirjadest välja lõigatud alasti naiste pildid ja kus üksteiselt oli igati normaalne küsida, kui palju naisi ta pannud on. Meeste värk.   Korraliku isaslooma kriteeriumitele mitte vastamise tunne oli painav ning pigem kujundas aja jooksul vaistlikult kriitilise hoiaku ümbritseva matšomaailma suhtes. Kasvades üles vanaema, ema ja õega, oli raske aru saada stereotüüpilise mehe olemusest ning omadustest, mis ei ole kunagi endale omased olnud.   Autoremondilukksepa ja veoautojuhina raha teenimine andis võimaluse sellisesse keskkonda sisse imbuda. Sellisesse, kus mehed olid need „õiged mehed“.

Neljapäeval, 16. septembril kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis tuur ja artist talk Krista Leesi isikunäitusel „Verbarium“. Vestlust kunstnikuga viib läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna juhataja ja professor Aet Ollisaar. Tuur ja vestlus leiavad aset korraga, kulgedes läbi viltuse maja esimese korruse põneva ekspositsiooni.   Näitusel „Verbarium“ laotub publiku ees laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat.   Krista Leesi on eesti tekstiilikunstnik ja -disainer, kelle loomingut iseloomustab keele ja visuaalse kujutise nutikas kontseptuaalne ühendamine.

Kunstnik Sirje Runge loovutab oma monumentaalse maali loodusele   Alates 23. augustist saab Eesti Vabaõhumuuseumis ning veebi vahendusel kogeda Sirje Runge installatsiooni „Suur Armastus / Kaunis Lagunemine“, millega kunstnik loovutab loodusele oma kümnemeetrise õlimaali „Suur Armastus“ (2003). Monumentaalne maal püstitatakse vabaõhumuuseumisse spetsiaalselt selle tarbeks ehitatud metallkonstruktsioonile ning jäetakse seejärel looduse stiihiate kätte lagunema.   Protsessi lõpptähtaega ei oska keegi ette näha ning videokaamera vahendusel saab veebist jälgida materjali vastupidavust ilmastikule, aga ka seda, kuidas taimed, samblikud, putukad ning linnud teosega suhestuma hakkavad. Kauniks lagunemiseks nimetatud protsessi käivitamisega pöörab kunstnik tähelepanu kõige kaduvusele ning vaatleb eluga loomulikult kaasas käivaid nähtusi nagu lagunemine, mädanemine, eemaldumine ning lahustumine. „Kasvamine ja lagunemine on muutumine ilma alguse ja lõputa.

Tallinna Jaani kiriku galeriis avatakse reedel 10. septembril kunstnik Märt Laarmani 125. sünniaastale pühendatud näitus.   Märt Laarman oli eesti graafik ja maalikunstnik, kes viljeles vabagraafikat ja kujundas raamatuid. Loometee alguses oli ta Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Tema trükitehnilistel võimalustel – põhiliselt kirjal ja selle paigutusel põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed.   1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli Märt Laarmani õitseaeg ka maalikunstnikuna. Eduard Wiiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Laarman see, kes noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. 1930.

„Kunstnikud kogudes“ ja Sindi Muuseum kutsuvad üritusele – külas disainiajaloolane Kai Lobjakas! 18. septembril kell 15.00   Sindis avati sel suvel projekti „Kunstnikud kogudes“ raames ajaloolase Aro Velmeti kogemuslik rännak „Ulmade linn“, mis süüvis tööstuslinna olemusse ning asetas Sindi teiste sarnaste kohtade kõrvale maailmakaardil. Linnaruumis tähistasid ajaloolisi paiku infotahvlid ja tööstuslinna erinevaid kihistusi aitas paremini mõista neid saatev audiotuur, lisaks olid muuseumis tutvumiseks EKA tudengite mõtted Sindi vabriku asukoha võimalike arengute teemal. Infotahvlid ja audiotuur jäävad küll alles ja kasutatavaks ka edaspidi, kuid projektile tõmbame siiski ühe mõttelise joone alla koos disainiajaloolase Kai Lobjakaga.   18.

Disainiöö nädalal toimuvad galeriis mitmed sündmused, mis haakuvad läbi ehtekunsti perspektiivi festivali selle aastase teemaga, milleks on disaini roll ühiskonnas toimuvate muutuste ja kriisiolukordade lahendamisel.   E 20.09, kell 18:00 Vestlusring TAAS UUS JA TAASKASUTUS EHTES Jutuajamises jätkusuutlikkust disainist läbi ehtekunsti perspektiivi osalevad ehtekunstnikud Sille Luiga, Andrei Balašov, Urmas Lüüs ja Kaia Ansip.   K 22.09, kell 17:30

ARS Kunstilinnak, Stuudio 98