Õpetajate Maja galeriis on 30. novembrist avatud Ivar Kaasiku maalinäitus „_Voina i mir“, _mis on oktoobris 2021 Kastellaanimaja galeriis toimunud näituse _„La guerre et la paix“ _otsene jätk.
Näitusel on väljas kunstniku viimase kümne aasta jooksul valminud maalid. Näituse pealkiri on laenatud Lev Tolstoi romaani „Sõda ja rahu“ venekeelsest pealkirjast. Tolstoi ajalooline romaan käsitleb inimsuhteid 19. sajandi alguse Venemaal.
Domineerivad kaks teemat: Sõda (_Voina)_ - võitlus iseendaga. Rahu (_Mir)_ - maailm ja ühiskond.
Näituse pealkirja kohta on kunstnik kirjeldanud lõiku oma lapsepõlvest: „Rahu tänav poolitas asula kaheks. Vasakule jäid elumajad, paremale poole jäi vene sõjaväe poolt mahajäetud tehas ja koolimaja. Tee kooli läks üle tehase hoovi ja mahapõlenud klubihoone varemete. Uue klubi ehitamist jäimegi ootama.
KinoFF & A-Art Galerii & SYMBOL 4
26.11.2021–30.01.2022 Näitus „SYMBOL 4“
Avamine 26.11 kell 18:00
A-Art Galerii, Astri Keskus, 2. korrus.
Kolmapäeval, 24. novembril avati Roomas Eesti, Läti ja Leedu parimate raamatuillustraatorite hunditeemalisi töid tutvustav näitus ja toimus keskkonna, rohepöörde ja kunsti teemaline ümarlaud.
Hunt, kes Euroopas kuulub kaduvate liikide hulka, valiti 2018. aastal Eesti rahvusloomaks. Samas sümboliseerib Rooma sündi emahunt, kes toitis Igavese Linna rajajaid, kaksikvendi Romulust ja Remust. Tänavu tähistab Rooma 75 aasta möödumist Itaalia Vabariigi ning 150 aasta möödumist ühendatud Itaalia pealinnana. Balti illustratsiooninäituse „Joostes huntidega“ avamisel toimus rahvusvaheline keskkonnahoiu, elurikkuse ja kunsti teemaline ümarlaud „Euroopa identiteedi juured: Hunt Vahemere ja Läänemere folklooris elurikkuse säilimise sümbolina“.
Haapsalu linnagalerii
02.12.2021–02.01.2022
Kunstnikud: Merilyn Lempu, Sven Mantsik, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Caroline Pajusaar, Riina Reiners
Näituse avamine 1. detsembril kell 17.
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitusel „Asjad ja mitteasjad“ juureldakse asjade vajalikkuse üle ning avatakse isiklikke suhteid kunstnike ja nende valitud objektide vahel. Kunstnikud on töötanud kodusfääris leiduvate esemetega, mis tekitavad neis ebamugavustunnet või mille tegelikus väärtuses nad kahtlevad.
Meeli Kõiva tähistab oma 30-aastast rahvusvahelist karjääri konverentsiga
Meeli Kõiva, kunstnikunimega Mery Crystal Ra tähistab 5. detsembril KUMU auditooriumis toimuva konverentsiga „Energiaväljade valgel“ oma 30 aasta pikkust rahvusvahelist kunstnikukarjääri, mis sai alguse läbimurdelise näitusega Tallinnas oktoobris 1991.
Meeli Kõiva metamorfoossete liikuvate laservalgusobjektide -videote ja kvartsklaasist skulptuuride näitus Eesti Näituste esimeses paviljonis aastal 1991 rajas tee kunstniku rahvusvahelisele karjäärile, mille tähtsündmusteks olid esinemised UNESCO valgusaasta isikunäitusel Mehhikos ja Nobeli paneelis. Meeli Kõiva on innovaator ja teerajaja klaasi- ja valguskunsti ning monumentaalse multimeedia rahvusvahelises maailmas.
Kolmapäeval, 1. detsembril kell 18 avaneb Vaal galeriis Raul Rajangu näitus “iCANT BREATHE. BREATHING OURSELVES TO DEATH. DESPIRATION SHOW IN 3 MIXES”.
Avamisel toimub Kadri Sireli (EE) ja Andrea van der Kuili (LAV) performance “dis-ease, please” ning tuur näituse kuraatori ja produtsendi Kalev Rajanguga.
Raul Rajangu hingamisharjutused koodiga iCANT BREATHE panevad õhku ahmima, hingeldamisruumi peaaegu ei jäägi. Vaal galeriist on saanud psühhootiline hüpo- ja hüperventilatsiooni ala, kus peapööritus on vähim, millega vaataja peab arvestama. Sest meist ongi saanud iseendi Teine, kellele tulebki põlv igaveseks kõri peale suruda. Ja meie juba ei halasta! Kogu meie kultuur lämbub, koriseb ja anub. Rajangu patoanatoomiline täpsus režiimi analüüsimisel ei jäta kahtlustki, mis tuuled puhumas on, lõiked oma absoluutses puhtuses on ühteaegu õudsed ja lummavad.
WIELSi kunstikeskuse projektiruumis avatakse 1. detsembril kell 18 Tõnis Saadoja näitus „September, oktoober, ...“.
Näitusel on väljas kuus õlimaali, mis moodustavad suurema osa hetkel töös olevast maaliseeriast „September, oktoober, ...“. Kaks neist on Eesti publikule tuttavad 2020. aastast, mil need olid väljas Tallinna Kunstihoone näitusel „Olgu te hoitud ja armastatud“.
Alates reedest, 26. novenbrist saab HOP galeriis vaadata ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla näitust “I SPY WITH MY EYE”.
“I SPY WITH MY EYE” on ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla loodud ehtemäng mis kutsub oma silmaga otsima ja vaatama.
Subjektiivne tunnetus on indiviidi kõige reaalsem reaalsus. Mida ja kuidas me näeme, on mõjutatud sellest, mida oleme varasemalt kogenud ja näinud. Füüsilise nägemise kogemus on alati subjektiivne. Vahel on see, mida me näeme ning tajume ja mida me teame, omavahel vastuolus. Silmanägemise illusoorsus näitab, kui võimekas on meie aju ja nägemissüsteem.
Ootame teid laupäeval 04.12. kell 19:00 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saali, kus toimub Jaanika Peerna raamatu „Liustike Eleegiad / Glacier Elegies“ esitlus ja autoriõhtu. Jaanika Peernaga vestlevad Külliki Tõnisson ja Helo Laatspera.
Autoriõhtul avatakse näituseformaadi „Ühe teose näitus“ raames Kirjanike Maja musta laega saalis Jaanika Peerna skulpturaalne teos „Sula üksindus / The Solitude of Thawing“.
Raamatust:
Raamat Glacier Elegies süüvib esseede, teoste ja performance’ide jäädvustuste ning kunstniku enda sõnade kaudu Jaanika Peerna märgilise tähendusega loomingusse.
Suure osa Jaanika Peerna hiljutisest loomingust moodustab järelehüüe kaduvatele liustikele ja looduslikule jääle. Selle raamatu fookuses on tema kestev projekt Liustiku Eleegia / Glacier Elegy.
01.11-31.12.2021
Kersti Karu:
Minu väike näitus „Taldrikute lugu“ ARS Tarbekunstigaleriis annab ülevaate erinevatel aegadel tehtud dekoratiivsetest taldrikutest, mis mul alles on.
Võib öelda, et igal neist on ka oma lugu - mõte, idee või tunne, mida olen püüdnud keraamilistel taldrikutel edasi anda kujutatud pildi ning glasuuride ja keraamikavärvide abil. Osad neist moodustavad sarnase temaatikaga gruppe, nagu näiteks vikerkaarega taldrikud või ammused skrafiito tehnikas taldrikud „Kahekesi“.
Käesolev näitus tähistab 50 aastat ARSis töötamist keraamikuna, alates 1971 a. kunstnik-tehnoloogina, hiljem autoritiraazi kunstnikuna ja alates 2003 a. vabakutselise keraamikuna.