Maalikunstnik ja kirjanik Toomas Vint sündis 5. märtsil 1944 Tallinnas. Õppis aastatel 1962–1966 Tartu Ülikoolis bioloogia ja geograafia teaduskonnas bioloogiat. Töötas aastatel 1967–1971 Eesti Televisioonis režissööri assistendina. Aastal 1972 liitus liidu noortekoondisega ja töötab alates 1972. aastast vabakutselise kunstnikuna, aktiivse näitusetegevusega alustas Vint 1969. aastal. Toomas Vint on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1973. aastast ja auliige alates 2017.
EKKAK kuulutab välja konkursi kunstnikele osalemaks 2-kuulises ISCP residentuuriprogrammis Brooklynis New Yorgis. EKKAK koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga katab avaliku konkursi tulemusel välja valitud residendi lennu-, stuudio-, majutus- ja osalised elamiskulud.
Moekunstnik Maria Kalling sündis 27. veebruaril 1939 Tõrvas. Maria Kalling õppis Tallinna Õpetajate Seminari Harjutuskoolis ja Tallinna 21. keskkoolis. Aastatel 1958–1964 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kunstilise kostüümi erialal. Peale instituudi lõpetamist määrati Kalling tööle Individuaalõmbluse Vabrikusse „Lembitu“. Aastal 1965 alustas Kalling tööd Tallinna Moemaja ajakirja „Siluett“ toimetuses, 1970. aasta aprillist sai Kallingust Moemaja kunstnik.
Skulptor Mati Karmin sündis 26. veebruaril 1959 Tartus. Õppis aastatel 1977–1978 Tallinna Tehnikakoolis ja aastatel 1980–1986 Eesti riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri erialal. Karmin töötas aastal 1978 Teeninduskombinaadis „Täht“, aastatel 1978–1979 Lõuna Kõrgepingevõrkudes ja aastatel 1979–1980 Tootmiskoondises „Kooperaator“.
Kolmapäeval, 21. veebruaril läbisid Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muudatused Riigikogu täiskogu istungil edukalt teise lugemise. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof tutvustab ERRi arvamusloos seadusest tulenevaid erinevaid muudatusi ja nende olulisust: „Eesti riigi sünnipäeva künnisel arutas riigikogu eelnõu, mis toob positiivseid arenguid meie kultuuriellu.
Elin Kard andis 20. veebruaril Eesti Päevalehele kommentaari seoses kunstnike Estookini ja Rebeca Parbuse projektiga „Hetk“ Tallinna linnaruumis: „Nii nagu teose autorid on ka mitmel pool meedias viidanud, on teose loomise üheks eesmärgiks meile kõigile meelde tuletada, mille üle võiksime tänases vabas Eestis elades tänulikud olla.