„Teie mõtted on vajalikud ja avalikku arvamusruumi rikastavad. Mida enam on kunstist kirjutajaid ja mõtlejaid, seda rohkem ühiskondlikku resonantsi on valdkonnale tervikuna. Ma räägin siinkohal nii kunstikriitikast ja retseptsioonist kui kunstnike monograafiatest ja käsitlustest. Seda ka tänapäeva loojate osas.
Kuidas muutub kunst ajas ja arusaamine teemadest, millega kunstnikud peaksid tegelema? Küsimusi püstitavad Regina Mets, Tamara Luuk, Aksel Haagensen, Kaire Nurk, Mare Mikoff, Sandra Jõgeva, Erik Alalooga, Aleksander Zahharov, Andreas Trossek, Francisco Martínez, Liisa Kaljula, Erkki Luuk, Ann Mirjam Vaikla, Marge Monko, Paul Kuimet ja Stefan Peetri.
Naima Neidre sündis 20. märtsil 1943 Läänemaal Kivi külas. Neidre õppis aastatel 1959–1964 Tartu Kunstikoolis ja 1965-1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Aastal 1965 töötas Neidre Tallinna Tööstuskaubastu kaupluses „Mood“ kunstnik-dekoraatorina, aastatel 1965–1966 kombinaadis „Eesti Kaubandustehnika“ reklaamikunstnikuna ja aastatel 1971–1980 Liha ja Piimatööstuse Ministeeriumis konstrueerimise tehnoloogia büroo reklaamiosakonnas vanemkunstnikuna. Alates 1980. aastast töötab Neidre vabakutselise kunstnikuna.
Õnnitleme auliiget ja liidu vanimate liikmete hulka kuuluvat Rein Raamatut 92 aasta sünnipäeva puhul!
Filmilavastaja ja -kunstnik Rein Raamat on sündinud 20. märtsil 1931 Türil. 1957. aastal lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalija-portretistina. Rein Raamat on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1957. aastast ja Eesti Kinoliidu liige aastast 1960.
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ) tähistas 16. märtsil 30 aasta tegevuse täitumist. EKKÜ on kunstiteooria, kunstiajaloo ja kunstikriitika ning kunstiprojektide kureerimisega tegelevate isikute vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline ühendus, mis on asutatud 1993. aastal. EKKÜ eelkäijaks on Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsioon.
Neljapäeval, 16. märtsil esitleti Kultuuriministeeriumis uuringut „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“. Esimese selletaolise uuringu põhiline järeldus on, et loometöö eest makstakse liiga väikest tasu, mis on ebastabiilne ja ei küündi Eesti keskmiseni ühelgi loomealal.