Üritused

2. detsembril algusega kell 13.00 toimub Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis kunstiteadlase Tõnis Tatari lühiloeng ja tuur näitusel „Tõde olemisest. Olav Maran 90“. Olav Maranist oma teadustöö kirjutatud kunstiteadlane Tõnis Tatar kõneleb kunstnikust ning avab tema loomingu ja konkreetsete maalide tausta. Näitusel „Tõde olemisest. Olav Maran 90“ on väljas Olav Marani maalid ja kollaažid aastatest 1963-1989. Olav Marani sõnul on maalides tema soov anda edasi mingit tõde sellest objektiivsest reaalsusest, mille keskel elame.

Sel reedel, 1. detsembril avame Kumus uue suure saali näituse „Nende meetes on lõputu universum. Itaalia Transavangard ja Eesti külm ekspressionism“. Näitus annab esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud Raoul Kurvitza (1961) ja Urmas Muru (1961) teostega. Kuigi sündinud teisel pool raudset eesriiet, on Kurvitza ja Muru külm ekspressionism – kunstnike endi antud nimetus – justkui Itaalia transavangardi põhjamaine peegeldus. Olete oodatud näitusega lähemalt tutvuma juba sel laupäeval, 2. detsembril, mil toimuvad näituse avaprogrammi raames järgnevad üritused:

Kutsume Sind näituse „Virmalised“ avamisele Saaremaa Kunstistuudio Loomekeskuses kolmapäeval 29. novembril kell 17.00 Näitusel on esitletud Anne Türni valguskeraamika ja Toomas Tuule fotod. Virmalistes on alati olnud mingi müstika. Nii ammustel aegadel, kui põhjamaade rahvaste legendides ja uskumustes olid virmalised sillad inimeste ja jumalate, surnute ja elavate vahel kui ka meie asisel tänapäeval. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Aga miks mitte kujutleda, et virmalised tekivad polaarmeredes triivivate jääpankade kokkupõrkel või hoopis päikesekiirte peegeldusest jääl. On ju nii tore millegi imelise seletuseks mõelda välja oma muinasjutte ja natukenegi ära käia maailmast, kus kõigil küsimustel on vastus. Tekst: Anne Türn

Ootame Sind Eike Epliku näituse „Ennast pidevalt taasloov“ avamisele Rüki galeriis reedel, 1. detsembril kell 17.00. Näitusel kohtuvad teosed näituselt „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“, mis toimus Tallinna Kunstihoone galeriis 2022. aastal (kuraator Gregor Taul) ja taimede seeria „Kas sina näed neid ka?“, mida esmakordselt eksponeeriti kunstniku isikunäitusel Tartu Kunstimuuseumis 2021. aastal. Installatsioon on täienenud ka uute tööde võrra, mis arendavad edasi Tauli kureeritud näitusel alustatud teemat.   „Nende teoste koosmõjus tekib ka uusi tähendusi, kuid minu enda jaoks jääb praegusel hetkel kõlama looduse ja loomulikkuse küsimus, praktiliselt vajaliku käelise töö ürgsus ja tähendus, mis viib mind lõpuks otsapidi ka pisut mütoloogilisse fantaasiamängu,“ kirjeldab Eplik oma väljapanekut. „Nendes töödes avaldub mõte iseennast pidevalt taasloovast kehast: käelise töö ja traditsioonide edasiandmise kaudu luuakse nii iseennast kui ka kultuuri, kobamisi, läbi pideva korduse“.  

Pärast seda, kui 30. novembril on päike loojunud, olete oodatud Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kontorisse (Suur-Karja 23), et tähistada ajakirja A Shade Colder kahe uue trükise ilmumist.  Üritus Facebookis Esitlemisele tulevad ajakirja kuues number “The Shapes of Language” ning kunstnike kirjutatud tekstide kogumik “Reversed Chronicles”, mis valmis Berliini kunstimessi Miss Read jaoks tänavu sügisel.

Mall Nukke näituse „Uued ikoonid“ lõpetamine 30.11 kell 18.00. Seekord võtab autor üritusest ka ise osa, sest avamisel haiguse tõttu ta kohal olla ei saanud. Mall Nukke räägib oma ikoonilaadsete pisimaalide taustast ja loomisest. Olete teretulnud Artrovert Galeriisse! * Mall Nukke „Uued ikoonid“ on miniatuurseid maalid, mis näevad välja nagu bütsantsi ikoonid, kuid ei ole seda. Nukke hakkas neid maalima 1998. aastal ja uued 12 ikoonilaadset maali on valminud 2022–2023.

Tartu Ülikooli Delta õppehoone esimesel korrusel saab näha Kärt Summataveti uut näitust „Kõiksuse kutse“, mille idee on sündinud Deltas töötades. Näituse aluseks on intuitiivne ettekujutus kosmiliste protsesside seostest tehislike närvivõrkudega. Näituse korraldajaks on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut. 27. novembril kell 16.00 toimub autorituur, kus Kärt Summatavet tutvustab näituse „Kõiksuse kutse” sündimislugu ja loomingulist kontseptsiooni.  Tuur algab Delta raamatukogu juurest esimesel korrusel. Kõik on teretulnud osalema!

Kolmapäeval, 29. novembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Art Allmägi ja Katrin Piile ühisnäitus „Origami“. Näitus jääb avatuks 23. detsembrini 2023. Kahe autori ühisnäituse lähtepunktiks on Katrin Piile maal „Skulptor modelleerimas minu portreed“. 2020. aastal valminud maali keskmes on modelleering iseendast. Modelleeringu taga töötava skulptori isikule viitab vaid seinal rippuv foto tema skulptuurist. Iroonia võtmes kujutatud enesekesksus on näituse lähtepunktiks. Vaatamata enesekesksele lähenemisele toimib kahe autori koostöönäitus korrelatsiooni põhimõttel. Loomeprotsess on üles ehitatud viisil, kus ühe autori impulsist algab teise loometöö, mida impulsi andja kasutab omakorda enda teose loomisel. Protsessi vastastikusest seosest tulenevalt juhivad autorid oma loometööd vaid osaliselt, kombates sellega autorsuse individuaalseid suhteid.  

Aasta viimasel näitusel Galerii Truusis esitleme värvika ja mässumeelse Andres Sütevaka uudisloomingut ja tema teisel Barcelona perioodil (2018-2021) valminud keraamikat. Kunstnik eksponeerib meile juba tuttavas isikupärases käekirjas ja abstraktse ekspressionismi laadses võtmes suureformaadilisi värviküllaseid akrüülmaale. Kunstniku maalide kohta (mis mõjuvad hispaanialikult kui  corrida) on märkinud hispaanlased, et nad ei saa aru, kuidas saab ühe põhjamaise kunstniku looming olla veelgi värvilisem kui hispaania maalikunstnike teosed!

Haus galerii 26. sünnipäeva näitus on nüüd avatud! Haus Galerii ülakorruse saalis on eksponeeritud valik teoseid kunstnikelt, kellega oleme teinud koostööd n-ö aegade algusest ning kelle looming on saanud vaieldamatult osaks meie imagost. Näitus loob rütme ja meeleolusid ajaliinil, kus esimesed teosed on loodud 1990. aastatel,  mil galerii oma tegevust alustas, kulgedes läbi paari aastakümne tänapäeva. Kui Toomas Vindilt on eksponeeritud tema hiljutine maal, sümboliseerides aastatepikkuse koostöö kestvust, vaadates tema 2023. aasta erksasse, suvisesse maastikku, vindilikult omases laadis, siis Jüri Arraku teos Varjud müüril on valminud 1991. aastal, mil toimusid pöördelised muutused eesti poliitikas ja majanduses, mis tegid eraettevõtluse loomise laiemalt võimalikuks.