Üritused

Laupäeval, 9. detsembril kell 16 toimub Kumu näitusel „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ näitusetuur koos kunstniku Kristi Kongiga. Näitus „Raamist lahti“ keskendub kolme Balti naiskunstniku – Malle Leisi (1940–2017), Maija Tabaka (1939) ja Marija Teresė Rožanskaitė (1933–2007) 1970.–1980. aastate loomingule hilisnõukogude keskkonnas. Kõik kolm astusid vastu tollase kunstimaailma reeglitele nii oma tavapärasest erineva eneseesitlusega kui ka ruumiloome viiside ja kunstnikuks olemise peegeldustega. A person with glasses and a blue light Description automatically generated

Reedel 1. detsembril kell 18:00 avatakse A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL aasta 2023 meeleolusid ja suundumusi peegeldav ehtekunsti näitus HELK. Näitusel osaleb 45 kunstniku ning enamus teoseid on esmaesitlusel. Näituse kujundajaks on skulptor Anna Mari Liivrand. Aastanäitus on kui helk kogu peegelduste särast, mida ehtekunstnikud loovad ja seni loonud on. Helk koondab kogu valguse ühte punkti ning pillub seda siis väsimatult laiali. Pelk helk, mis võib tunduda pealiskaudse sädelusena, kujuneb vahel suure lohutuse allikaks. Helk on justkui tardunud aeg, imeline hetk katkematus ajavoolus. Heureka! Selgus ja avastus… see, mida otsib iga loovisiksus. Selle leides sünnib midagi ainulaadset, midagi, mis toob rahu hinge, ärgitades tegutsema.

ARS Showruum galerii 5.–29.12.2023 Karel Koplimets on Tallinnas elav ja töötav foto-, video- ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia erialal (2013) ja aastatel 2020–2021 täiendanud end Belgias HISKi (Hoger Instituut voor Schone Kunsten) programmis. Koplimetsal on olnud mitmeid isiknäitusi ja osalenud mitmetel grupinäitustel Eestis ja välismaal. Mõned viimased neist on videokunsti biennaal Videobrasil (Sesc 24 de Maio, Brasiilia, 2023), Fotokuu peanäitus Transs (Tallinna Kunstihoone, Eesti, 2023), isikunäitus One Is the Loneliest Number ((AV17)Gallery, Leedu, 2022) ja grupinäitus Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022). Tema teoseid on paljudes muuseumikogudes, sealhulgas Kiasma (Soome), Musée de l'Elysée (Šveits) ja Kumu Kunstimuuseum (Eesti). Karel Koplimets oli aastatel 2020–2022 üks riikliku kunstnikupalga saajaid. Lisainfo: ARS Kunstilinnak / Showroom Pärnu mnt. 154, 11317 Tallinn E–R 12.00–18.00

Kutsume kõiki võistlushimulisi kunstihuvilisi Kumu + EKKM mälumängule „Kõik+“ oma teadmisi proovile panema! Laupäeval, 16. detsembril kell 17-19 toimub Kumus näituseteemaline mälumäng, mis seekord on inspireeritud muuseumi 5. korruse näitusest „melanie bonajo. Kui keha ütleb Jah+“. Näitus otsib vastust küsimusele, kas meie tänases üha enam kommertsialiseeruvas ja tehnoloogilises maailmas on veel kohta intiimsusel.

Neljapäeval, 7. detsembril kell 18 avab Laurentsius oma isiknäituse „AED“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 13. jaanuarini, T–R 12–18, L 12–16. Näitusel on eksponeeritud kunstniku käesoleva aasta looming. „Mulle meeldib proovida uusi asju. Maalida enda jaoks tavatul ja harjumatul viisil. Ühesõnaga, luua selline väljakutse, et kas närid läbi ja tuled puhtalt välja,“ avab Laurentsius oma näituse lähtepunkti. Nihestatud, unenäoliste maastikumotiivide kõrval saab näha ka maalilisi katsetusi abstraktse minimalismiga, mis vaid tinglikult taanduvad meresarnasteks peisaažideks. Väljapanek on osaliselt jätk tema 2021. aastal toimunud näitusele „Ühe grupp“ Draakoni galeriis.

Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis saab  vaadata Anna Litvinova näitust „Hetkede võlu“. Kunstnik on välja pannud reisimuljete jäädvustusi pliiatsi ja pintsliga maailma eri paigust, sealhulgas Tartust, Pariisist, Egiptusest. „Olen avastanud tohutu rôômu visandada reisidel. Hommikuse kohvi kôrval armsas kohvikus, pingi peal pargis, ôhtul tänavamuusikuid kuulates vôi klaasi veini nautides mônel kenal terrassil… nii palju on kogeda, luues tavalisest hetkest erilise“ kirjeldab kunstnik tööde valmimise tagamaid.

Asukoht: Kumu aatrium Aeg: 12.12.2023 16:00–18:00 Monograafia „Nikolai Kormašov - maalija“ võtab kokku kunstniku erakordselt rikka loometee.   Maalimisrõõmust kantud ja vähem kajastamist leidnud viiekümnendatest, klassikaks saanud kuuekümnendatest, suveräänsetest seitsmekümnendatest kuni keskendumiseni elu lõpukümnenditel. Monograafias puudutatakse ka Kormašovi tegevust ikoonimaali koguja, restauraatori ning uurijana ning selle seost tema loominguga alates 1960. aastate lõpupoolest. Monograafia autor toonitab tema loomingu maaliliste väärtuste esiletoomise kõrval eri perioodidel seda tervikuna kandvat humanistlikku maailmavaadet. 

Riina Varol avab 6. detsembril Rotermanni Palmigaleriis abstraktsete värvimaastike näituse Riina Varoli küllastunud abstraktsed värvimaastikud toovad põhjamaisesesse halli lihtsust, kergust ja lootust, et kaamosele järgneb mahlane ja värvikas taasloomise tsükkel. See värviliste vineeride seeria on inspireeritud indiaani muinasjuttudest, põlisrahvastele omasest ilmaruumi tunnetusest, troopikast ja puude südamete pinnalaotusest. „Suve tagasitoomine“ on oma nime inspiratsiooni saanud samanimelise Indiaani muinasjuttude raamatu järgi, kus põlisrahvastele omaselt on loodusevaimude, taimede ja loomade, ilma ja muude olenditega suhtlemine eksistensti ja inimeseks olemise osa. Näituse avaldamiseks on just talv sobivaim aeg, mil põhjamaa laiuskraadidel on valgust kõige vähem ning vajadus soojuse, värvide ja kokkutulemise järele kõige suurem.

Neljapäeval, 7. detsembril avatakse Tütar galeriis kunstnik Urmas Lüüsi isikunäitus „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“. Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena. Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.

Olete oodatud Marje Taska näituse avamisele Vernissage galeriis 7. detsembril kell 18. Marje Taska on tegutsenud vabakutselise kunstnikuna juba ligi 50 aastat. Saanud oma esimese kunstiõpetuse Tõnis Vindi käe all Eestis1970. aastatel, täiendas ta end erinevates kunstikoolides Rootsis, kuhu ta 1982. aastal kolis. Olles elanud pikemat aega Lõuna-Rootsis Malmös ja ka paar aastat Põhja-Rootsis Kirunas, on Taska tänaseks kodulinnaks Tallinna kõrval Stockholm.