Breadcrumb

Üritused

Tarrvi Laamann „Vabariik“
Tarrvi Laamann „Vabariik“
to
Tere tulemast graafika ja maalikunsti nätusele „Vabariik“ Kreenholmi Manufaktuuris, et tähistada looduse, vabaduse, armastuse ja erinevate kultuuride vahelist harmooniat! Näitus aveneb reedel, 2. mail kell 18:00! Näeme Kreenholmi Manufaktuuris, Narvas!
„Volbriöö omailm“ ERMis
Kunstiline juht: Al Paldrok Idee autor: Märt-Matis Lill Mastaapse aktsiooni sündmusel „Volbriöö omailm“ / “Umwelt of Walpurgis Night” seob kokku Al Paldroki ja rühmituse Non Grata tegevuskunst. Põnev hilisõhtune aktsioon on ruumiliselt liikuv ja mitmekesine, hõlmates nii esemetest ja lugudest küllastunud näitusealasid kui ka silla-ala avarusi. 
Kaader filmist „Kapten Volkonogovi põgenemine‟. Foto Place of Power
Ootame kõiki huvilisi filmi „Kapten Volkonogovi põgenemine‟ linastusele Lindakivi kultuurikeskuse kontserdisaalis sellel reedel, 26. aprillil kell 17.00. Filmilinastus on osa näituse „Ülemlaul‟ publikuprogrammist. Film on vene keeles ja eestikeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta!
Urmas Ploomipuu. Pallid küla kohal. 1979. Eesti Kunstimuuseum
Laupäeval, 27. aprillil kell 14 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“. Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre. Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. Ploomipuu teosed on asetatud dialoogi nii kunstniku kaasajal valminud teiste autorite tööde kui ka noorema põlvkonna kunstnike tõlgenduste ja austusavaldustena valminud uudisteostega. Ploomipuu ületamatul tehnilisel meisterlikkusel graafiku ja maalijana, samuti oskusel luua argikeskkonnast ja selle elementidest mõistujutte, on võime kõnetada tänapäeva kunsti, aga ka vaatajat – ja seda mitmeski plaanis.
Juss Piho „Valik nr. 4“
Juss Piho „Valik nr. 4“
to
Alates 2. maist saab Haapsalu Linnagaleriis külastada Juss Piho näitust „Valik nr. 4“. Näitus jääb avatuks 30. maini 2024. „Vaadake pildi detaile. Need tehnilised võtted oma erinevustes loovadki pildi pinge. Tervikmulje on see, mis kirjeldab inimest tema liikuvas hetkes ehk, mänguhoos ja samas on pildi dünaamika täiesti staatiline. Ideaalne filosoofiline hetk.“ Juss Piho Haapsalu Linnagalerii on avatud K–P kell 12 –18.
Näitus „Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul“ 
ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus „Luba endal muutuda“. Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest. Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?
Näitus „Ex libris“
Näitus „Ex libris“
to
Näitus on inspireeritud 1999. aastal suletud Sillamäe 1. keskkooli raamatukogust, mis erinevalt koolist veel füüsiliselt eksisteerib. Keskkooli sulgemise järel hõivas hoone seitsmeks aastaks Majanduse ja juhtimise instituut ECOMEN, pärast seda on maja olnud kasutuseta.  Ex libris tähendab ladina keeles “raamatute seast”, viidates millele iganes, mis raamatute vahelt välja võib tulla. Tänase tähenduse – raamatu omanikumärk – sai eksliibris keskajal. Nüüd on raamatukogusse tunginud rühm kunstnikke, kes uuskasutavad parasiitidena selle materjali. Raamatud on endiselt olemas, hoolimata sellest, et tänases päevas pole sel olemasolul erilist kaalu. Siiski käärivad nende ideed ja esteetika omakeskis edasi. Olgu raamatukogu näol tegu koorma või hilja üle antud kingitusega, jääb see avatuks uutele vahetussuhetele.  
Mare Saare „Liilia“
Eesti kunstnikud välisnäitustel
to
Saksamaal Theuerni lossis 14. aprillist 22. septembrini 2024 toimuval rahvusvahelisel näitusel "Kamele, Schach und die Liebe zum Glas - was die Kreuzritter mit nach Europa brachten" („Kaamelid, male ja armastus klaasi vastu – mida tõid endaga Euroopasse ristisõdijad“) esinevad eesti klaasikunstnikud Piret Ellamaa töödega „Värav: ida ja lääs“ ning „Võõrkeha“ ja Mare Saare tööga „Lahinguväljad“. Näituse korraldajaks on Glasheimat Bayern ja kuraatoriks kunstnik Hermann Ritterswürden. Muuhulgas on 2024. aasta ka rahvusvaheline kaameliaasta. https://kultur-schloss-theuern.de/
Grupinäitus „Igavesti õites“
Neljapäeval, 2. mail kell 18 avaneb grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 1. juunini. Kunstnikud: Tõnis Jürgens, Loora Kaubi, Rebecca Norman, Viivi Saikkonen, Marleen Suvi, Roman-Sten Tõnissoo Kuraator: Kaisa Maasik  Graafiline disain: Jaan Pavliuk Grupinäitus „Igavesti õites“ pakub isiklikke sissevaateid kujunemis- ja kasvamislugudesse. See, kuidas keegi ennast täna (enda kehas) tunneb, on otseselt mõjutatud kokkupuutest teiste inimestega, nendega koos eksisteerides, kuid samas jäädes iseendaks. Näitusel on teosed, mis väljendavad siiraid tundeid, kaduvust, seksuaalsust ja enda kehas (eba)mugavalt tundmist. See on kui austusavaldus kasvamisele, mille käigus õpitakse end ja enda eri tahke tundma, lahti laskma teiste ootustest ja isiklikust piinlikkustundest.
Mare Tralla ja Pam Skeltoni ühisnäitus „Kummardu ja kata! / Duck and Cover!”
Reedel, 26. aprillil kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Mare Tralla ja Pam Skeltoni ühisnäitus „Kummardu ja kata! / Duck and Cover!“. Näitus jääb avatuks kuni 22. maini, 2024. Näituse pealkiri on laen külma sõja aegsest ohutusmeetmest, millega üritati end läänes kaitsta võimaliku tuumaplahvatuse tagajärgede eest. Maha kummardumine ja kätega enda katmine tundus tõhus meetod, et pakkuda teatud kaitset inimestele, kes asusid väljaspool plahvatuse tulekera raadiust. Koolides viidi sageli läbi „Kummardu ja kata“ (Duck and Cover) õppusi ning näidati selleteemalisi õppefilme. Ka NSV Liidus õpetati lapsi sarnaselt käituma.