Üritused

Neljapäeval, 28. novembril kell 17.00 avatakse Hop galeriis klaasikunstnik Mare Saare näitus „Valitud mälestused“. „Laususin päris mõtlematult: „Tahaksin sinna tagasi minna.“ See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul mälus püsib. Sa ei näe seda enam sellesama pilguga — isegi ebatõenäolisel eeldusel, et kõik on jäänud enam-vähem samaks. Mis on olnud, see on olnud. "Õnnelikud maanteed, kus ma kõndisin, ja kuhu ma enam kunagi tagasi ei tule..." Ära kunagi mine tagasi kuhugi, kus sa oled õnnelik olnud. Kui sa seda pole teinud, püsib see sinu jaoks elavana. Kui lähed sinna tagasi, siis see hävib.“

20. novembrist kuni 14. detsembrini on Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis avatud Eesti silmapaistvate naiskunstnike oksjonil osalevaid töid tutvustav näitus „Naiselikkuse manifestatsioonid“. Näitus „Naiselikkuse manifestatsioonid“ toob publiku ette erakordse valiku Eesti kaasaegsete naiskunstnike teoseid. Esindatud on nii tõusvad tähed kui ka juba tuntud kunstnikud, kelle eriilmelised teosed loovad jõulise portree naiseks olemise erinevatest tahkudest. Samal ajal on iga teos sügavalt isiklik, kutsudes üles intrigeerivatele dialoogidele. 

30.novembril kell 13.00 kutsume ringkäigule Mari Roosvalti, Marju Bormeistri ja Kerstin Reiga Eesti Akvarellistide Ühenduse näitusel „Looduse kajad“. Sissepääs ringkäigule muuseumipiletiga, muuseumikaardiga tasuta! * Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus „Looduse kajad: teekond läbi Eesti mitmekesise looduskeskkonna“ kutsub avastama ja süüvima meie kauni, kuid samas haavatava looduse reaalsusse. Eesti loodus kaunistab meie maad, alates rahulikest mererandadest ja lopsakatest metsadest kuni avarate põldude ja salapäraste soodeni. Siiski seisame silmitsi tõsiste väljakutsetega, mis ohustavad meie looduse terviklikkust ja mitmekesisust.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum kutsub kunstnikuvestlusele Ene-Liis Semperiga. Käimasoleva Ene-Liis Semperi isiknäituse raames toimub kohtumine kunstnikuga, mida viib läbi kunstiteadlane Anu Allas. Vestlus toimub reedel, 29. novembril kell 18 EKKMi kohvikus. Samal päeval on näitus avatud pikemalt — kuni kella 21ni, et külastajatel oleks võimalik näitust külastada nii enne vestlusõhtut kui ja selle järel. Ene-Liis Semperi isiknäitus on kaasajale otsa vaatav kihistuste ja kujundite kogum EKKMi tubades ning korrustel. Lavastatud ruumides saavad objektid, skulptuurid, videoteosed, heli- ja valguskujundus tervikuks, mis liigub kriitilise teadvuse ja kujundirohke alateadvuse vahealal. Kunstniku sõnul on näitusele koondatud mitmetähenduslikud mälufragmendid, kantud pigem pingest ja ootusest kui rahust.

Reedel, 29. novembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Alexei Gordini näitus „Võimud ja vaimud“. Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini 2025. Alexei Gordin: „Näituse „Vaimud ja võimud“ raames mõtisklen probleematilisest arhitektuuripärandist ja selle mõjust inimeste eludele. Ukraina sõja foonil kerkis küsimus okupatsioonirežiimi monumentide kohta ja ühiskonnas oli märgata teatavat arvamuste konflikti. Tõde, nagu alati, jääb kusagile vahepeale ja on kahjuks emotsioonide tõttu märkamatu.

Laupäeval, 30. novembril kell 14 toimub näituse lõpetamine koos kunstniku tuuriga. Liina Siib tutvustab oma teoseid ning jutustab põnevaid lugusid, mis teoste loomisega seotud. Näitusel põimuvad 2024. aasta suvel Karksis, Abjas, Pollis, Pöögles ja Viljandis tehtud fotod inimestest, maastikest ja esemetest, mis on installeeritud koos eri materjalidest objektidega. Sellest tekib kaheksa emblemaatilist kooslust ehk stseeni, nagu „Murtud lina" või „Räägib pigem puuriidaga". Need stseenid ei moodusta sidusat lugu, vaid erinevad seadeldised loovad visuaalseid elemente, mis ärgitavad vaatajat ise lugusid kujundama. Mis on need märgid või objektid, mis inimesi ühendavad ja nende elusid läbivad? Kuidas jõuab ühiskonnas toimuv nende igapäevaellu ja neid mõjutab? Kas esemed võivad personifitseeruda ja milliste tunnusjoonte kaudu mäletatakse mõnda inimest või tegelast? Oled oodatud!

Al Paldrok ja Taje Tross esinesid 1.–6. novembril 2024 Lõuna-Koreas Gokseongis toimunud Seomjin International Experimental Arts Festivalil (SIEAF), mida korraldas Korean Experimental Art Spirit (KoPAS). Festival kandis tänavu pealkirja “Querencia”. Non Grata kollektiivi performance-sari „Apokalüptilised väljad“ käsitles ühiskonna peavoolu ja subkultuure ning inimkooslusi, mille eesmärgid ja käitumismustrid loovad pinnase uue ühiskonnakorralduse sünniks. Performance käsitles apokalüptilisel taustal mütoloogiliste olendite taassündi ja uue maailmakorra visiooni.

Olete oodatud neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 Krista Leesi näituse „In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit“ avamisele Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 4. jaanuarini 2025. Avatava näituse teoste loomisel on kunstnikku mõjutanud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ning 543 aastat tagasi Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltaril kujutatud Püha Viktori martüürium. „Ajad on ärevad, isegi hirmsad. Sellised, et kasutusele tuleb võtta kõik abinõud ja võimalused. Miks mitte ka müütilised olendid ja keskaegsed kaitsepühakud.  Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor. Altaritel on teda tihti kujutatud koos lohetapja püha Jüriga.  Püha Viktor ei tapnud lohesid.  Ehk võiksid lohed-draakonid rüütelpühakut ja meidki hoopis kaitsta?"

Reedel, 22. novembril 2024 toimuval Galeriide Ööl saab HAKI galeriis näha Jaan Malini kureeritud näitust „NIHE“, mis kuulub ühtlasi iga-aastase festivali „Hullunud Tartu“ programmi. Lisaks saab tutvuda Malle Leisi loomingu põhjal valminud žikleede ja siidisallidega. Festival Hullunud Tartu sai alguse Jaan Malini soovist kutsuda kokku kõik loomingulised sõbrad, keda ta soovis oma sünnipäevale kutsuda. „Samal põhimõttel kavatsen Hullunud Tartu kunstinäitusi ka edaspidi koostada, kutsun osalema neid, kelle kunsti näha ihkan,“ selgitas Malin. Näitusel „NIHE“ osalevad Raivo Kelomees, Ahti Seppet, Enn Tegova, Kristina Viin, Kiwa, Martiini ja Marge Nelk. Kunstnikuna astub näitusel üles ka Jaan Malin.

„Elementa II“, Mall Nukke näitus Galeriis Truus 28.11.–21.12.2024 „Elementa“ tähendab ladina keeles „algainet“. Näitus koosneb 10 maalist. Need kujutavad õhku ja vett – loodusjõude, mida inimene ei suuda kontrollida. Emakese Maa võimsad relvad. Tänu neile on maakeral võimalik elu ja surm. Maalidel on taevas ja vesi, mida ilmestab inimkultuuri kerge puudutus. Veepinnal peegelduvad kaduvad linnad, õhku rebestab vägivald ja kadu. Kõigele järgneb lõpuks vaikus.