Üritused

12. mail kell 15 avab kunstnik Karel Koplimets Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi endises teleskoobitornis isikunäituse, mis annab võimaluse ette kujutada üht düstoopilist tulevikustsenaariumit. Avamisele viib Tartust eelregistreerimisega kunstibuss. Näituse külastaja satub kujutletavasse eksperimentaaljaama, kus rullub lahti tulevikus kulgev lugu inimkonna võitlusest ellujäämise nimel. Karel Koplimetsa loodud totaalne ruumiinstallatsioon suunab mõtlema inimkonna ees seisvate nurjatute probleemide ja igapäevaste valikute üle, mis võib tähendada praeguste väärtuste pealepeale pööramist. 

Teisipäeval, 30. aprillil kell 18 toimub kunstnike Urmas Muru ja Raoul Kurvitza eriekskursioon näitusel „Nende meeltes on lõputu universum“.  Pileteid on alles vaid piiratud koguses!

02. mail kell 17 avatakse Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Uno Roosvalti näitus „UNO ROOSVALTi RÄNNUD”.

14. mai kell 10.30 Hurda saal A-sissepääs Eelregistreerimine avatud 10. maini. Ettekanded on eesti ja inglise keeles. Kõiki ettekandeid saab kõrvaklappidega kuulata mõlemas keeles sünkroontõlkes.

Tere tulemast graafika ja maalikunsti nätusele „Vabariik“ Kreenholmi Manufaktuuris, et tähistada looduse, vabaduse, armastuse ja erinevate kultuuride vahelist harmooniat! Näitus aveneb reedel, 2. mail kell 18:00! Näeme Kreenholmi Manufaktuuris, Narvas!

Kunstiline juht: Al Paldrok Idee autor: Märt-Matis Lill Mastaapse aktsiooni sündmusel „Volbriöö omailm“ / “Umwelt of Walpurgis Night” seob kokku Al Paldroki ja rühmituse Non Grata tegevuskunst. Põnev hilisõhtune aktsioon on ruumiliselt liikuv ja mitmekesine, hõlmates nii esemetest ja lugudest küllastunud näitusealasid kui ka silla-ala avarusi. 

Ootame kõiki huvilisi filmi „Kapten Volkonogovi põgenemine‟ linastusele Lindakivi kultuurikeskuse kontserdisaalis sellel reedel, 26. aprillil kell 17.00. Filmilinastus on osa näituse „Ülemlaul‟ publikuprogrammist. Film on vene keeles ja eestikeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta!

Laupäeval, 27. aprillil kell 14 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“. Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre. Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. Ploomipuu teosed on asetatud dialoogi nii kunstniku kaasajal valminud teiste autorite tööde kui ka noorema põlvkonna kunstnike tõlgenduste ja austusavaldustena valminud uudisteostega. Ploomipuu ületamatul tehnilisel meisterlikkusel graafiku ja maalijana, samuti oskusel luua argikeskkonnast ja selle elementidest mõistujutte, on võime kõnetada tänapäeva kunsti, aga ka vaatajat – ja seda mitmeski plaanis.

Alates 2. maist saab Haapsalu Linnagaleriis külastada Juss Piho näitust „Valik nr. 4“. Näitus jääb avatuks 30. maini 2024. „Vaadake pildi detaile. Need tehnilised võtted oma erinevustes loovadki pildi pinge. Tervikmulje on see, mis kirjeldab inimest tema liikuvas hetkes ehk, mänguhoos ja samas on pildi dünaamika täiesti staatiline. Ideaalne filosoofiline hetk.“ Juss Piho Haapsalu Linnagalerii on avatud K–P kell 12 –18.

ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus „Luba endal muutuda“. Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest. Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?