Neljapäeval, 19. septembril kel 13 avatakse TLU Akadeemilise Raamatukogu galeriis (Rävala 10) pidulikult suurnäitus „75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod“. Näituse kuraator on Harry Liivrand, kujundaja Rene Haljasmäe. Avamisel kõnelevad tollane paadipõgenik kirjanik Enn Nõu ja kirjandusteadlane Sirje Kiin. Näitus kestab 24. novembrini.
Tänavu septembris möödub Eesti ajaloo ühest kõige dramaatilisemast sündmusest - eestlaste suurest põgenemisest Nõukogude teise okupatsiooni eest Läände - 75 aastat. Akadeemiline Raamatukogu meenutab seda erakordset, rahva mällu läbi ja üle põlvkondade sööbinud lugu raamatukogu rikkalikust välis-eesti kirjanduse keskusest pärinevate tollaste ajaleheartiklite, ajastu tausta ja sündmusi käsitlenud (mälestus)raamatute, pisitrükiste ja eesti fotograafi Karl Hintzeri (1895 Tartu – 1967 Lüübek) dokumentaalfotodega, samuti eksponeeritakse Rootsis töötava Enno Halleki maali „Aer“ Viinistu Kunstimuuseumi kogust.
18. septembril kell 18 avab maalikunstnik Marta Stratskas Berliini galeriis Living Gallery Berlin oma isikunäituse "Konvertierung II".
Stratskas tegeleb metafüüsilisel tasandil elu kui mööduva nähtusega ja arutleb isikunäitusel inimeksistentsi hapruse ning sellega seonduvate uskumuste üle. Tema tööd on inspireeritud olemuslikest küsimustest: Kust me tuleme? Kes me oleme? Miks me oleme? Mis on elu mõte? Mis juhtub pärast surma?
Stratskase varasemas loomingus on olnud arutluse all nii inimolemuse sisemaailm ("Inside Out // Konvertierung"), surm ja igavikulisus ("Crossroads") kui ka armastus ja puhastumine ("I Let Love In"). "Konvertierung II" on jätk kunstniku muundumistele läbi viimaste aastate näituste konkreetsest abstraktsemaks.
"Konvertierung II" on Marta Stratskase teine soolonäitus Berliinis.
Raoul Kurvitza loeng kohtade kadumisest
Kolmapäeval, 18. septembril kl 18 saab loengusarjas ELAV RUUM kuulata kunstnik Raoul Kurvitza mõtteid ruumide muutumisest ja kohtade kadumisest läbi isikliku prisma. Loeng on kantud kohtade pöördumatu kadumise morbiidselt poeetilisest tonaalsusest. Taolistes kadumistes pole midagi ülemäära halvakspandavat, kui asemele astuvad ajakohasemad ruumilised kooslused, küll saab nentida kohtade kadumise fakti kui niisuguse eksistentsiaalset, lausa ülendavat, ehkki ängistavat ilu. Nagu meenutatakse igaveseks lahkunud lähedasi või sõpru ilma, et nendega taas kohtumiseks oleks vähimatki võimalust.
Kurvitza sõnul on ta elus vahetanud elupaika tervelt 46 korda, päris paljusid neist kohtadest polegi enam olemas. Kas on vastav hoone lammutatud või hävinud, teinekord tulnud ka kogu ümbritseva ruumisituatsiooni asemele sootuks midagi muud.
14. septembril avati Ugala teatrigaleriis 100. hooaja esimene näitusena
Mara Ljutjuki teatrist inspireeritud maalinäitus „Keegi veel”.
Teatrikunstnik Mae Kivilo on öelnud: „Teatris oleks nagu kõik kolmega
korrutatud: emotsioonid on tugevamad, värvid on eredamad, algused on
paljutõotavamad, läbikukkumine on traagilisem. Väga harva tuleb mõte, et
kõik on ju mängult. Teatris on võimalik tegeleda elu ja surma kõikide
küsimustega, mida küsida vaid oskad”.
Mara Ljutjukki seob teatrimaailmaga lisaks sagedastele
teatrikülastustele ka erinevates teatrites dekoraatorina töötamise
kogemus (Soome Rahvusooper, Eesti Nukuteater jt.). Kunstnik ise ütleb
17. Septemberil KODA pargis Andres Koorti mikronäitus.
Sadama 25-3, 10111 Tallinn
Avamine ja kohtumine kunstnikuga kell 20.00 - 22.00.
Näitus avatakse kodas number 20.
Andres Koorti tavapärasest erinev mikronäituse formaat koda pargis. Arhitektuurselt hinnatud koda kahekümne kuuel ruutmeetril on ehe näide sellest, et kunst on kõigile. Tuues kunstniku kolm maali vaatajale lähemale, näitab koda dünaamilise linnaplaneerimise ja innovaatilise ruumikasutuse eksperimendina kunsti väiksemas ja vastavalt vajadustele muudetavas ruumis.
Kunstielamuse saamiseks ei pea inimene ilmtingimata galeriisse või muuseumi minema.
Kolmapäeval, 18.09.2019 kell 11.30 avatakse Toompea lossi kunstisaalis Margus Tõnnovi (1966) isiknäitus „Maitsed“. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2019.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 17.09.2019 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Näitusel on väljas komplekt paarikümnest akrüül- ja segatehnikas teostatud maalist, mille kaudu edastab kunstnik erinevaid, talle osaks saanud taju- ja meelekogemusi. Abstraktses laadis, faktuuririkkad teosed on kui materialiseerunud tükid elu mitmetahulisest, meeltele avatud tervikust. Tõnnovi maalide omapäraks on vastuolu nende tugevas materiaalsuses, mis väljendub paksus ja kohati brutaalses värvikihis ja taotletud õrna ja täpse meelelisuse vahel.
Tammetalu maalisarju aastatest 1999 kuni 2019.
Näituse signatuursari „La Dolce Vita“ (õli) suurtest lõuenditest koosnev sari on varaseim, seetõttu tanaseks ka üsna fragmentaarne.
Sari „Eesti maastik. Suur Laulupidu“ (õli) sai alguse 2005, kestab tänini, saades aeg-ajalt (vähemalt iga nelja aasta järel) täiendust. Loodetavasti jõuab Suure Eesti Laulupeo vaib, millega see ülev Eesti Riitus täninini laetud on, läbi üheksa ruutmeetri lõuendi ka Rakvere vaatajani.
„Sari „Exodus“ (akrüül) on loodud 2009-2010 aasta paiku, vahetult enne Eesti euroleminekut, ajal, mil muutus tajutavaks nn uus reaalsus: eestlased lahkuvad kodumaalt.
Soome Klaasimuuseumis Riihimäel avati augusti lõpul Euroopa kaasaegset klaasigraveeringut tutvustav näitus "Back on Tour - Riihimäki to Coburg", kus oma töödega esineb 43 klaasikunstnikku. Eestit esindavad Mare Saare, Tiina Sarapu ning Eili Soon. Näha saab väga erinevaid graveerimistehnikaid ning kõrvuti klassikalise graveeringuga on üha enam kontseptuaalset lähenemist ning ka uudseid tehnilisi ning visuaalseid väljundeid. Näitus on teine tuuride sarjast - esimene toimus aastatel 2015-2016 seitsmes Euroopa riigis, sh 2016. aastal ka Tallinna (Eesti Rahvusraamatukogu).
Näitustesarja korraldab Glass Engraving Network, kelle eesmärgiks on kadumisohus klaasigraveerimistehnikate säilitamine ja propageerimine.
Näituse avamine toimub teisipäeval 17. septembril kell 16.30.
Tähis kui märk ja teeviit tähistab kahekümneaastast perioodi kahe isiknäituse vahel. Loometee alguses huviorbiidis olnud ise pargitud taimparknahast objektid on asendunud süvenemisega köitekunsti. Näitusele valitud köited on tähed minu loomingus, tähised, mis on saanud suuremat tähelepanu kas väljaspool loomeprotsessi või selle sees. Isiknäitus „Tähis” on valik 20 aasta jooksul grupinäitustele ja kollektsionääridele tehtud köidetest.
Näitus tähistab armastust naha, erilise ja väärtusliku materjali, vastu. Enamikes töödes on kasutatud nahka ning vanu ja uusi nahale ainuomaseid tehnikaid.
Köitekunstnik on interpreet, kes paneb tähele ning tõlgendab raamatu autori ja kujundaja sõnumit raamatu välimuses ja konstruktsioonis, lisades raamatule väärtust või tehes sellest eksklusiivse kunstiteose.
Estonia kontserdisaali galeriides on vaatamiseks väljas Uno Roosvalti maalide näitus „Kuula tuult”. Näitust saab külastada kontserdi ajal.
Rannamaastik on olnud Roosvalti loomingu pealiin juba õpingute ajast. Motiive ammutab ta karmist ja kargest põhjamaisest loodusest, valides Eesti saarte ja rannikute kõrval reisisihtideks ka kaugemaid paiku nagu Holland, Norra, Ojamaa, Rootsi, Taani, Iirimaa, Island, Pransusmaa, Itaalia, Hispaania. Sobiv aines leitud, võtab Roosvalt maastiku lahti, analüüsib seda lugematuid kavandeid joonistades ning paneb kokku uueks kujundiks.
Eriti südamelähedaseks on Roosvaltile kujunenud kale maastik kodumaises Kihnus, kus ta on nõnda ammune külaline, et kunstnikku võõrustab saarel juba kolmas põlvkond.