Üritused

Jõhvi linnagaleriis eksponeerib esmakordselt Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige Ilme Rätsep tekstiilinäitust „Kuldsed hetked“.   „Aeg on inimeste leiutatud. Aega võib planeerida, nautida ja kulutada. Ühel päeval saab selgeks, et aeg on hindamatu ja juurde pole seda võimalik osta.   Nii seisangi silmitsi ajaga, tärkavas hommikuvalguses liuglevate udulaamadega kidural maastikul. Vaikus on lõputu, aga see kestab veel mõned hetked. Siis ta tõuseb, nii nagu alati, aastatuhandete jooksul, igal hommikul uuesti. Tontlikult läbipaistmatu maastik ootab hinge kinni pidades, esimeste päikesekiirte - kuldse hetke - saabumist.   Ja ongi jäänud hetked, mis võivad olla imeliselt kaunid, argiselt hallid või lausa tapvalt valusad, kogu rikkus, mis elu jooksul kogutud ja mida keegi võtta ei saa.

Esmaspäeval, 04.11.2019 kl 18.00 avavad Karel Koplimets ja Maido Juss Draakoni galeriis näituse „Flat Circle / Suletud ring”. Näitusel eksponeeritud samanimeline videoinstallatsioon käsitleb informatsiooni üleküllusest lähtuvaid küsimusi kaasaja meedias, inimteadvuses ja arusaamades.   Informatsiooni üleküllust seostatakse üksikindiviidi raskusega suurt kogust teavet omastada ning sellest asjakohast eristada. 2016. aastal genereeris inimkond internetis iga päev umbes 44 eksabaiti informatsiooni, ennustatakse, et aastaks 2025 see arv kümnekordistub. Sealjuures toodeti 90% kogu maailmas eksisteerivast informatsioonist viimase kahe aasta jooksul. Igaühel kellel on ligipääs (vabale) internetile, oleks justkui ligipääs lõputule andmehulgale.

1. novembril kell 17.00 avatakse Karksi-Nuia kultuurikeskuses Leonhard Lapini näitus. „Noor Lapin“, kohal viibib ka autor.   Näitus jääb avatuks 30. novembrini.    Lisainfo: Kai Kannistu Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Gsm: +372 5198 1363   Karksi-Nuia Kultuurikeskus E-post: kultuurikeskus@karksi.ee Viljandi mnt. 1 Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa

Olete oodatud Mariann Kallase näituse „Jagatud mälestused“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 1. novembril kell 17. Näitus on avatud 1. – 20.11.2019.   Mariann Kallas (1949) on üks neist tekstiilikunstnikest, kes on truuks jäänud vanale ja õilsale tehnikale – gobeläänile. Nagu ikka traditsiooniliste tehnikate puhul, võib neist rääkida instrumentalistikast lähtudes: kas inspiratsiooni on saadud lakoonilise, kuid väga mõjusate värvidega aastatuhandete tagustest  kopti vaipadest või gobelääni kõrgajast, mõeldes XVI – XVII sajandi Prantsuse gobeläänimeistrite peale või kuidas seda on edasi arendatud. Aga võib rääkida ka koloriidist lähtudes: Mariann Kallase puhul võib eristada n-ö sinist ja punast perioodi, tänavu on ta üllatuslikult kasutanud ka kollast koloriiti. Kuid nagu pildiliste kujutiste puhul ikka, ei ole sugugi vähema, vaataja tarvis on pigem esmase tähtsusega kujutatav lugu ja loo jutustamisviis.

Kahel järgneval pühapäeval, 3. ja 10. novembril kell 13 toimuvad Helle Vahersalu juubelinäitusel „Lumi, rooste, värv” tasuta kuraatorituurid. 3. novembril juhib ringkäiku Tiiu Talvistu ja 10. novembril Kadri Asmer.   Värvid on juhtinud Helle Vahersalut suurema osa tema elust. Neil põhineb ka tema pildimaailm, väljendagu seda portreed, vaikelud või abstraktsed kompositsioonid. Vahersalu ei maali selleks, et edastada sõnumit või parandada maailma, kuid ometi muudab ta meie ümbrust. Ta loob, et tuua vaataja ümber rohkem värvi, pakkuda selle kaudu esteetilist kogemust ja rahustada meeli. Ta maalib, sest teisiti ta ei saa.   Vahersalu maalid annavad võimaluse siseneda kunstniku värvi- ja tundemaailma ning tema portreedele on raske leida meie kunstis analoogi. Oluline on kunstniku isiklik suhtumine modellidesse, kes enamasti kuuluvad või on kuulunud tema kaaskonda. Abstraktsioonides on aastate lõikes nähtavad uue otsingud, katsetused ja tagasipöördumised.

Reedel, 1. novembril kell 16.30 avatakse Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitus „Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland“. Avaüritusel esitab singing songwriter Kaja Kann kolm uut laulu, mis on koostatud Jõgeveri kirjutatud mälestusvihikute põhjal, kus Jõgever meenutab 1960. aasta mitteametliku kunstinäituse korraldamist.   „Kunstnik kirjutas toimunu üles mitte selleks, et avalikkus teaks, tema enda sõnul oli eesmärk selles, et ta ise ei unustaks. Laulud sisaldavad sõnumeid, mis me siiski oleme unustanud ja seepärast on vaja neid nüüd avalikult ette laulda,“ kirjeldab etteastet Kaja Kann.   Kumu 4. korruse projektiruumis avatav näitus keskendub Tartu kunstiõpetaja ja kunstniku Silvia Jõgeveri (1924‒2005) 1960.‒1970. aastate loomingule. Jõgeveri esmapilgul unenäolistena mõjuvate, samas trotsliku ja melanhoolse atmosfääriga töödes on keskne elu metafoorina toimiv lavamotiiv.

Olete oodatud näituse avamisele 1. novembril kell 19:00.   Näitus „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ räägib õõvast ja lootusetusest. See peegeldab enesehävituslikku olukorda, kus inimeste enda loodu on pöördumas üha jõulisemalt meie vastu. Koos näitusel osalevate kunstnikega luuakse teekond, mis on juhitud teadmatusest eelseisva suhtes.   Esimest korda kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) kollektiivselt, et tuua kokku erinevad kogemused ja mõttesuunad, hoida kokku ressursse ja vähendada ületootmist. Näitusel osalevad kunstnikud Ivana Bašić, Pakui Hardware, Anu Juurak, Jussi Kivi, Raul Keller, Johanna Maria Parv, Hanna Samoson, Emilija Škarnulytė, Peeter Ulas, Brit Pavelson & Sissela Jensen, Aaloe-Ader-Flo-Künnap-Soosalu.

„Väikelinna fenomen” näitus avatakse Pärnu Linnagaleriis 30. oktoobril, kell 17.00.   Näitus „Väikelinna fenomen” tegeleb väikelinnades toimuva kujutamisega ja kunstipõhise uurimuse reflektsiooniga. Väikelinnade kui kunstitegevuste asupaiku käsitlevat uurimust teostab Rait Rosin Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis. Kuue linna Haapsalu ja Paldiski, Valga ja Võru, Rapla ja Rakvere näitusekohtade võrdlemine seostub uurimuses sotsiaalse kunsti kaasava kunsti mudelitega. Uurimuse käigus kogutud intervjuud on osaks näitusest „Väikelinna fenomen”. Näitus keskendub väikelinna kunsti kui fenomeni uurimisele. Kunstnik leiab vastuseid küsimusele, miks on üldlevinud hoiakuks väikelinnas toimuva suhtes just skepsis ja vähem lähtutakse kaasavaid kunstipraktikaid rakendatest mõttearendustest. Eesti kunstielus esineb erisuguseid suhestumise laade, milles perifeeria mõiste pole tingimata esitatud kesksena.

„Kergem kui naine“ on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaalaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad, ka avakosmoseta gravitatsiooni ületada. Kuidas on see võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.   Kunstiharidusega Kristina Norman on võrdselt tegev nii kaasagse kunsti kui dokumentaalfilmi alal.

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia 105. sünnipäeva tähistava näituse Algusaegadest tänasesse: 1+1 avamisele kolmapäeval 30. oktoobril kell 15.30 aatriumi 2. korrusel   Näitus on avatud EKA aatriumi 2., 3., ja 4. korrusel ning satelliitnäitusena raamatukogus kuni 18. novembrini 2019   EKA erialasid tutvustaval väljapanekul on eksponeeritud ca 40 üksikteost, seeriat või õppetööde komplekti 52 autorilt. Kõik näitusel eksponeeritud teosed kuuluvad EKA muuseumi kogudesse, mille rikkalikud varasalved alles ootavad läbiuurimist.   Näitus tutvustab EKA kõiki praegu õpetatavaid erialasid kahe teose kaudu, millest üks on selle algusaegadest ja teine tänasest päevast.