Üritused

Arne Maasik näituse "Pusade" avamine Rae Kunsti Platsis (Rae Kultuurikeskuses) 20. november kell 19.00.   2000. aastal hakkas Arne Maasik süstemaatiliselt võsa pildistama ja aastate jooksul on „Pusade“ nimeline sari pidevalt kasvanud ja moodustanud ta loomingust üha silmatorkavamat osa. Kui Maasik pildistaks arhitektuuri nii, nagu pildistavad loodusfotograafid loodust, oleks tema piltidel kas üksikud tänavasildid või Kuidas valida koerale või kassile õiget toitu? Aga tema hoopis pildistab loodust nii, nagu arhitektuurifotograafid maju pildistavad.   Arne Maasik tegutseb arhitekti ja kunstnikuna aastast 1995, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia magistri kraadiga. 1996-2003 töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik arhitektina. 2003-2007 töötas fotograafiafirmas Zepp Grafelin loovjuhina. 2007. aastal asutas ta fotograafiafirma Decadencity.

Näituse avamine 18. novembril kell 16.00.   „Oma viimaste aastate väga isiklikke joonistusi avalikkusele näidates tagab Arrak endale  staatuse „surematu“, arvas  Mark Soosaar väljapanekut Tallinnas nähes. „Kahtlustasin Jürit endale maailma kunstiajaloos koha kätte võitmises juba eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpus, kui ühel sügisööl tema esimest näitust läbi Vabaduse väljaku Kunstisalongi akende nägin. Nüüd on Jüri sellele pjedestaalile kohale jõudnud“, lisas Soosaar.   Uue Kunsti Muuseumis avaneval näitusel vahelduvad igavikulised maastikud aastatuhandeid kestnud konfliktidega elusolendite vahel.  See on XXI sajandi visuaalne piibel, mille kohta väljapaneku koostaja kunstiteadlane Tamara Luuk on arvanud nii:   „Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks.

16.november 20.00 KuKu Klubis   Laupäeva õhtul esinevad kunstikeldris artistid mitmelt rindelt!

Ulvi Haagenseni isikunäitus “Distracting the workers / Töölisi peibutades” EKA Trepigaleriis on avatud 27. novembrini. Kuna tegemist on aknast vaadeldava näitusega, saab seda vaadata ööpäevaringselt.   „Töötan kunsti ja igapäevaelu piiril. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele keskendun kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad mind kolm kujutletavat abilist – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Koos teeme, koristame, mõtleme ja kirjutame.

Reedel, 15. novembril kell 17 avatakse harulduste kogu näitusesaalis köitekunstniku Luule Maari isikunäitus „Luuleraamatud“.   Näitust ühendavaks teemaks on luuleraamatud – nii eesti autorite looming kui ka maailma kirjandusklassika. Iga teos on saanud vastavalt sisule ja meeleolule omanäolise ning isikupärase kujunduse. Hinnatud kaasaegsete ja originaalsete kujundusvõtete kõrval on kasutatud ka klassikalisi köitekunstitehnikaid, sest neid valdab Luule Maar suurepäraselt. Köitekunsti restauraatorina on ta end kurssi viinud väga erinevate ajalooliste stiilide ja tehnikatega aplikatsioonist kuni lõiketehnikani. Tema köiteid iseloomustab julge värvikasutus ning väga hea materjali- ja kompositsioonitunnetus.   Luule Maar on lõpetanud Tartu Kunstikooli teatridekoratsiooni eriala 1960. ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala 1969. aastal.

Näituse avamine 15.11 kell 18.0   Eesti Keraamikute Liit tähistab meie armsale emakeelele pühendatud aastat. Aastanäitus pealkirjaga "Õ" ongi pühendatud eesti keelele ja meie erilisele õ tähemärgile. Õ kui õhkõrn õielumi või õnnelik õunauss, Õ kui Tõde ja Õigus või Õ kui õõnesvorm. Me tunneme uhkust õ lisandumise üle eesti keele alfabeeti, sest õ tähega kõlabki „kõik“ paremini kui keik.   Osalevad autorid:

Henri Hütt ja Maarin Mürk nihestavad, värskendavad ja mõtestavad ümber kultuurisündmuste formaate luues uue produktsiooniplatvormi RESKRIPT.   RESKRIPTi pidulik lavastatud gala ja esmaesitlus toimub 14. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Järgnevad aktsioonid toimuvad sel hooajal EKAs, EKKMis, Tallinna Kunstihoones ja Sõltumatu Tantsu Laval. Kultuurielus on paika loksunud terve rida sündmuseid, millel osalemist peetakse valdkonda kuulumisel ülimalt olulisteks. Ringlemine avamistel, esietendustel-linastustel, vestlusringides nii laval kui publiku seas toodab sümboolset ja sotsiaalset kapitali, aitab hoida “pildil”. Samas toimuvad need üritused suhteliselt samamoodi üle terve kultuurivaldkonna, justkui inertsist ning neile endile ei pöörata kuigi palju tähelepanu. See on mõnes mõttes ka mõistetav, tegemist ongi nn kõrvalproduktidega, mis on mõeldud millegi rambivalgusesse toomiseks – sündinud on uus teos!

Neljapäeval, 14. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Marco Laimre isikunäitus „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow”.   „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.   Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”.

Neljapäeval, 14. novembril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Kairo isikunäitus „Suvi linnas”.   Näitus toob vaatajate ette Kairo kümne loominguaasta jooksul valminud akrüülmaalide paremiku. Pesuehtsa naivisti loomingust voogab katkematu gauguiniliku lainena läbi andumus taimemotiividele, kirjudele mustritele, napilt riietatud naisterahvastele ja sõõrjatele ninasõõrmetele. Algusaastate Pöial-Liisi mõõtu lõuendid sirutavad end ajaga julgemalt välja ja moodustavad kokku kireva mosaiigi nähtud ilusast ja heast, vaevast ja viletsusestki.   Kunstnik lisab: „Maalides seedin enese mõtteid, kompan kust poolt tuuled puhuvad. Kujutan ette väge täis inimest, kes tahaksin olla. Torgin sõrmega kaduvikku ja kipun melanhoolseks, kuigi tahan korda saata head. Ka siis, kui käitun kui vandaal.

Neljapäeval, 14. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Taavi Suisalu isikunäitus „Oodates valgust”.   „Oodates valgust” keskendub valgusele, mis hargneb juuksekarva paksuste kiirte võrgustikena ookeanide põhjades, mägedes, mullas. Tehnoloogiaga läbipõimunud ühiskondadele on valgus, milles voogab põhiline osa tänapäevasest infovoost, sama eksistentsiaalne kui päike taimedele. See valgus on muutunud geoloogiliseks, pressides end millisekundite ajel läbi mägedest, kommunikatsiooni ajel ookeanide hämarusest, tardudes lõppeks sinaka helgina meie nägudel.   Kunstnik lisab: „Näitusel olevad Wardi kastid on kui miniatuursed suletud ökosüsteemid ja ühtlasi ka saared asjade vahelises võrgustikus – internetis. Asjad selles võrgustikus, olles avatud suhtlusele, toimivad ühtlasi ka söödana automatiseeritud protsessidele – bottidele – millede motiivid on läbipaistmatud ja seega teadmata.