Üritused

„Kirjanduslikud kujud“ on alates 2023. aasta 14. märtsist, emakeelepäevast alates liikunud Saue valla raamatukogudes. Eesti kirjanduse päevaks on näitus jõudnud Harju Maakonnaraamatukokku. Näitus on avatud 27.jaanuarist 22.veebruarini. Näitus on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel. Pühapäeviti suletud.

Olete oodatud kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 18.00 Merilin Talumaa kureeritud näituse „Tiireldes, keereldes, pööreldes“ avamisele Draakoni galeriis. Näitusel osalevad kunstnikud Daria Melnikova, Helena Keskküla, Marge Monko ja Viktorija Daniliauskaitė. Näitus jääb avatuks kuni 17. veebruarini 2024.

Teisipäeval, 30. jaanuaril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis näitus „Sa ei oska maalida!“ Eesti kunstiajaloo lühikokkuvõte“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS! Viiendat korda organiseerib Tartu Kunstnike Liit Valga Muuseumi galeriis näituse, mis tänavu pakub maalikunsti kaudu lühikest ülevaadet Eesti kunstiajaloost 19. sajandi biidermeierist 21. sajandi post-maalini. Kaasatud autorid ja teosed markeerivad meie kunstiloo olulisi ja lausa pöördelisi momente, teoste valmimise ajal aga on nii mõnigi kord seatud kahtluse alla loodu kunstiline väärtus.

20. – 31. jaanuarini on ARSi projektiruumis avatud Marten Esko installatiivne lavastatud keskkond “Apofeenia. 12 päeva praegusest ei ole tulevik”,  mis osaliselt taaskasutab stseene ja kogemusi nii igapäevaelust kui ka varasemates loomingulistes projektides kasutatud materjale; osaliselt aga mitte.

Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Mirjam Hinni isiknäitus „Põhjatu ookeani sügavusest“. Näitus jääb avatuks 19. veebruarini 2023. Näitusel „Põhjatu ookeani sügavusest“ käsitleb Hinn abstraktse ja dünaamilise maalikeele kaudu inimeseks olemise kogemust tänapäeva ühiskonnas. Kunstnik avab vaateid inimhinge privaatsele ja õrnale siseilmale, mis tavaliselt jääb kõrvaltvaatajale nähtamatuks. Näitus on järg näitustele „Kõrgepinge“ Tartu Kunstimuuseumis ja „Hõljuvad perspektiivid“ Nuvole Arte galeriis Itaalias.

Kai kunstikeskuse 2024 näituseprogrammi avab Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki duonäitus, mille fookuses on mereökoloogia, kliimamuutused ja liikide kohanemine. Kunstipreemia ARS Fennica 2023 nominent Tuomas A. Laitinen on hetkel üks tuntumaid Soome kunstnikke. Kai näitus on kunstnike esimene duoprojekt. Laupäeval, 27. jaanuaril kell 14 toimub näitusel avalik kunstnike tuur inglise keeles.

Viimsi Artiumi Kunstikooli galeriis on 2. veebruarist kuni 28. veebruarini avatud näitus „Mickey, alfa, mees”. Minu seekordne näitus koosneb 29 eri suuruses õlimaalist ning baseerub vanema põlvkonna Hollywoodi näitleja Mickey Rourki värvikal elulool, filmidel ja fotodel. Mulle on alati meeldinud inimesed, kes tulevad eikusagilt ja tõusevad kõrgele. Samuti meeldivad mulle inimesed, kes julgevad elada. Need omadused on Mickey Rourki isiksuses teravalt väljendunud. Mickeyle meeldib võidelda ja olla võitja. Oma maalidega tahan kirjeldada tugevat isiksust ja mehe psühholoogilist portreed üldisemalt. Dramaatilisus, mõttehetked, sisse poole pöördumine. Viiteid on Mickey filmirollidele nagu “ Homeboy”, “Rumble Fish”, “Bullet”, “Immortals”. Lisaväärtusena eksponeerib Harley Davidson Tallinn saalis kahte mootorratast. Mickey on olnud kirglik mootorratta kasutaja ja koguja.

Neljapäeval, 25. jaanuaril kell 18.00 esitletakse raamatut „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel”. Raamatust kõneleb näituse ning kataloogi „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“ koostaja Mai Levin. Kohapeal on võimalik raamatu autorilt ka autogrammi küsida Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana oli vähemasti 1960. aastate lõpuni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalipõlvkondade esilekerkimisest Tallinnas. Tartusse sõideti Tallinnast bussidega, et vaadata alates 1955. aastast toimunud Tartu kunsti aastanäitusi või kunstnike isiku- ja grupinäitusi, mida Tartu Kunstimuuseum korraldas.

Tallinna Linnagaleriis avatakse 25. jaanuaril kell 18.00 Liisa Kruusmägi isikunäitus „Mälestused Altai Kraist“, kus saame jälgida kunstniku esivanemate ümberasumise lugu parema elu otsingule laia Siberisse. Näituse kuraator on Anneliis Lepp.    Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Liisa Kruusmägi keskendub näitusel koomiksižanrile, mis annab edasi rändelugu. Näitus kujutab väljarändega seotud mitmetahulisust: Siber on kollektiivteadvuses meeles peamiselt küüditamise kurbuse ja traagika kaudu, kuid Kruusmägi näitab meile teist võimalust, kui Siberisse mindi lootusrikkalt paremat elu üles ehitama. „Ma olen tegutsenud illustratsiooni valdkonnas, seetõttu oli minu jaoks oluline teha näitus, kus piltide abil antakse edasi lugu. Liisa vanaema kirja pandud mälestused olid selleks väga põnev materjal. Ühtlasi oli eesmärk murda kujunenud veendumisi koomiksi kui ühe väljendusviisi kohta. Koomiks ei ole ainult „Miki-Hiir“ või karikatuur päevalehes, vaid ka sisukamate ja tõsisemate lugude jutustamise võluv vahend,“ sõnab näituse kuraator Anneliis Lepp.

Reedel, 19. jaanuaril kell 18 avaneb Indrek Orro erakogu näitus „Kolm üheskoos“. Näitus jääb avatuks kuni 17. veebruarini. Indrek Orro kunstikogu näitus „Kolm üheskoos“ pakub meile sissevaate tema kollektsiooni kolmele asukohale: kodule Haapsalu kõrval, büroole Tallinna lähistel ning Taali mõisale Tori külje all. Nii mitmekülgse paiknevusega erakogu koondav esitlus on isegi esmakordne üle 30 aasta tegutsenud Vaal galeriile ning sellisel ühendaval viisil ilmestab ka Eesti edenemisega kaasnenud arenguid kunstikogumise praktikas.