Üritused

Tallinna Jaani kiriku galerii 12.11–12.12.2021 Näituse avamine reedel 12. novembril kell 17.00 Jaan Elken on rehabiliteerimas värve Maalikunstnik Jaan Elkeni sõnul on näituse pealkiri „Valguse vari“ paradoksaalne, millel on nii füüsikalis-optikaline põhjendus kui ka viide vastandite ühtsusele ja/või varjatud tõmbele. Näituse plakatil olev maal „Valgus“ pärineb aastast 2019 ja osa töid aastatest 2017 ja 2018. „ Ühe osa maalide pealkirjad mõjuvad kui epitaafid, teemad on morbiidsed, neid võib võtta teelolija vahekokkuvõttena. „Sa elad ainult korra,“ on Mae Westi sentents. Püramiididki lagunevad millalgi – „Millestki mittemillekski“,“ räägib Elken. Näituse tegemist kirikus peab ta väga väärtuslikuks ja seda isegi vaatamata asjaolule, et publik on ehk tavapärasest veidi erinev – kirikus on ehk teistmoodi, vaimsemad ja eksistentsiaalsemad teemad õhus.

Olete oodatud Anu Hindi näitusele „Puude puudutus“ Vabaduse galeriis alates 12. novembrist.   Näitus on avatud 12.11–01.12.2021.   Moekunstnik  ja moekunsti innukas tutvustaja Anu Hint tuleb seekord avalikkuse ette maalidega, mida täiendab ka T-särkide kollektsioon.   Minu Vabaduse galerii näitus koosneb 12-st maalist, millel loodus - puud  ja Euroopa kristlik sümboolika ühinevad vaimses ilmaruumis. Maalidel on kasutatud ikoonide taustamotiive ja jumaliku valguse maist peegeldust sümboliseerivaid kuldseid-hõbedasi aktsente. Näitust täiendab T-särkide kollektsioon, millele on trükitud samade maalide moe-kunsti võtmes teisikud.

Toompea lossi kunstisaalis on avatud Johanna Mudisti isiknäitus „Lugusid olemisest“. Näitus jääb avatuks jaanuarini 2022.   Johanna Mudist: „Minu loomingu huviorbiidis ja maalide põhikomponentideks on suured ja abstraktsed teemad nagu aeg, koht ja keha. Viimaste loominguliste aastate jooksul olen enim keskendunud just aja tajumise ja kogemise talletamisele. Näitus „Lugusid olemisest” Toompea lossi kunstisaalis on edasiarendus minu kõige hilisemale projektidele „Ajarändur” ja „Ootajad”. Olemine on ühest küljest kõige üleüldisem mõiste, kuid samas kõige fundamentaalsem ja tähtsam, määratledes sisuliselt kõike ja mitte midagi. Näitusel „Lugusid olemisest” räägin olemisest ehk kohal olemisest – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kohalolek on sümbioos antud aja, koha ja keha vahel, mis lõuendil väljendub värvis ja vormis.

Olete oodatud Vaskjala Loomeresidentuuri avatud uste päevale Rae koolimajja 13. novembril kell 14.00, sündmusele kus kunstnikud Natalia Kondratenko ja Eneli Valge esitlevad oma loometööd.   Natalia Kondratenko on sündinud 1989. aastal Domodedovos, Venemaal. Õppinud Rodtšenko kunstikoolis videokunsti ja Moskva Mossoveti polütehnilises kõrgkoolis fotograafiat. Elab Tallinnas, Eestis.   Natalia kasutab sagedasti isiklikke esemeid, erinevaid tehnikaid ja materjale loomaks libadokumentaalseid autoportreesid. Kõige sagedasem teema on duaalsus (näiteks inimene kui looduse loodu ja ühiskonna ning tehnoloogia poolt vormitud olendi kahesus), uue mütoloogia kujunemine, moodsa suhe iidsega, tehnoloogia suhe maagiaga.   Vaskjala loomeresidentuuris tegeleb ta mustvalge fotograafiaga ja eksperimenteerib lähikonnast leitud kividele graveerimisega.

10.11–4.12.2021 Pärnu Linnagalerii Raekoda, Uus tn 4.   Olete oodatud näituse avamisele  kolmapäeval, 10. novembril kl 17.   2021. aasta väljapanek koosneb Pärnu ja Pärnumaaga seotud kunstnike ja harrastuskunstnike uuemast loomingust. Näha saab väga eripalgelisi teoseid ja esindatud on kõikvõimalikud žanrid ja stiilid maastikumaalist kuni abstraktse kunstini. Näitusele esitati 103 teost, millest valiti välja 75.   Tänavu osaleb näitusel kokku 42 kunstnikku:

17. novembril kell 19.00 esietendub galeriis ArtDepoo (Jahu tn. 12, Tallinn) Erik Alalooga doktoritöö 4. aasta lavastus „Otse sellisena tuli“.   Etendused veel 20, 21, 24 ja 25. novembril.   Seekord pole masinad üldse Erik Alalooga ehitatud. Masinaid on suvest saati ehitanud Karmel Naudre. Eeltingimus oli, et tulevane masinaehitaja ei tohi varem üldse olla mehaanika ja masinatega kokku puutunud. Lavastus katsetab brikolaaži meetoditega, aga nii, et läheb tagasi juurte juurde. Kõige metsikum brikolaaž tekib siis, kui inimesel on probleem, mis vajab lahendamist, aga pole spetsiifilisi oskusi ja õigupoolest pole isegi materjale ega vahendeid.   Lahendamist vajav probleem oli selline – tuleb ehitada masinad, millel oleks piisavalt tehnoloogilise teatri raamidesse sobivat väljendumisvõimet.

5–28 November 2021 Opening 4 Nov 2021, 6–8 pm Laura Põld

Kui esimesed eesti kunstnikud eelmise sajandi alguses Caprile jõudsid, siis polnud rootsi doktori Axel Munthe Villa San Michele valmis ja raamat villa loomisest veel Caprile maailmakuulsust kogunud. Rahvusromantilist Ants Laikmaad võlus Capri ürgne loodus ja Konrad Mägi oli võlutud saare kubistlikust ehituskunstist. Ado Vabbe joonistustest ning akvarellidest aga terendab noore kunstniku kaemus astuda abstraktsionismi paljutõotavale teele.   Vabbe oli 1910. aastal küll esimene eesti kunstnik Capril, aga tema hilisem looming Caprilt leitut enam ei peegelda.

Laupäevast, 13. novembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Henri Hüti isikunäitus „Põhjuseta tagajärjed”.   Näitus koosneb erinevatest misanstseenidest, mille järjekord on ruumis kindlaks määratud. On valgus, on vari. On allikad, on vaatemängulisus. Kas nimetatud üksuste vahel peab eksisteerima loogiline seos? Kas kõik, mis ühtviisi paistab, selline ka on?  Ka Kuu peegeldab valgust nagu see oleks ta enda oma...    Lavastud ruum võimaldab külastajal kogeda põhjuste ja tagajärgede seostest pääsemise seisundeid ning arusaamise ülehindamise järgseid hetki.

Laupäevast, 13. novembrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Kristen Rästa isikunäitus „Kuskil teisel pool vikerkaart II”.   Näitus on edasiarendus samanimelisest isiknäitusest ning neid siduvaks teemaks on „neljanda seina lõhkumine” kunstiteoste tehniliste struktuuride võimendamise ehk kunsti kui eksponaadi demüstifitseerimise abil. Skulpturaalsed ja maalilised kunstiteosed ning ready-made esemed jäljendavad nii looduslikke elemente kui tehislikult loodud keskkondi seades kahtluse alla selle, kui hästi me maailma tajuda suudame. Tegelikkuses puutume kokku vaid üheselt mõistetavate kokkuleppeliste terminite ja visuaalse keelega, mis maailma omadusi ainult kirjeldavad.   Installatsiooni saatev videoteos kujutab visuaalset teadet tuleviku minale, mis on loodud käimasoleva kliimakriisi ning ülemaailmse pandeemia esimeste kuude ajal.