Metallikunstnik Nora Raba on sündinud 10. jaanuaril 1938. Aastatel 1957–1963 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti eriala. Tema õpetajad olid Albert Hansen, Ede Kurrel, Salme Raunam. Aastatel 1963–1992 töötas ta Kunstitoodete Kombinaadis Ars metalliosakonna kunstnikuna. Nora Raba on 1967. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1963. aastast on osalenud näitustel nii kodu- kui ka välismaal.
Jaanuaris ilmus IDA Radio internetiraadios venekeelse taskuhäälingu “Kak ruka hodit?” teise hooaja esimene osa. Taskuhääling "Kak ruka hodit?" algatati 2022. aasta mais erinevate valdkondade kohalike venekeelsete asjatundjate eestvõttel, saade läheb eetrisse üks kord kuus.
10. jaanuaril on Eesti Arhitektuurikeskuse uue juhi konkursi tähtaeg. Kandideerima on oodatud kõik valdkonna asjatundjad, kel on huvi suunata eesti arhitektuurivaldkonna arendustegevusi, kujundada eesti arhitektuuri rahvusvahelist nägu ja parandada meie ühiskonna ruumiteadlikkust.
Kai kunstikeskus otsib rõõmsameelset piletimüüjat-administraatorit, kellele sobib töötada eelkõige kolmapäevast reedeni.
Piletimüüja-administraatori ülesannete hulka kuulub:
- näitusepiletite, raamatute ja meenete müümine;
- külastajatele näituse ja Kai programmi kohta info jagamine;
- vajadusel abistamine Kai ürituste läbiviimisel.
Kultuuriminister Piret Hartman loovisikute töö tasustamisest, sotsiaalsetest tagatistest ja universaalsest ravikindlustusest:
„2023. aasta jooksul soovime jõuda loomevaldkondade ja kultuuriministeeriumi vahelisele loometöö õiglase tasustamise kokkuleppeni. Üks lahendusest on ka universaalne ravikindlustus, mille eest sotsiaaldemokraatlik erakond seisab. See ei lahenda küll kõiki probleeme, ent tagab turvatunde. Ja turvatunde puudumine on paljudele probleem.“
Kunstnik ja kunstist kirjutaja Kaisa Eiche teeb tänases Postimehes kokkuvõtte 2022. aasta olulisematest kultuuripoliitilistest protsessidest: Eestisse mitte jõudnud taasterahastusest kultuurivaldkonnale, „Ravikindlustus kõigile!“ kampaaniast, kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusust, kultuuritöötajate streigist Tartus ja avaliku ruumi ehitistega seotud diskussioonidest.
Selgunud on A-Galerii 2022. aasta parim seifinäitus, milleks on Irene Jürna juubelinäitus „Leiud“. Palju-palju õnne Irenele ning suured tänud kõigile A-Galerii osanikele, kes hääletusel osalesid!
A-Galerii SEIFIS, mis on kohaliku ehtekunsti olulisimaks näitusepinnaks, toimus möödunud aastal 11 isikunäitust, millest parimaks valiti Irene Jürna „Leiud“.