Selgusid 2025. aasta Malle Leisi auhinna nominendid

Esmaspäeval, 7. juulil kogunes Tallinnas, aadressil Lai 36, Malle Leisi auhinna žürii, et valida välja nominendid tänavusele auhinnale. Malle Leisi preemia antakse kord viie aasta jooksul ühele silmapaistvale eesti naiskunstnikule – eesmärgiga tunnustada kunstnikke, kes on pühendunud oma loometegevusele nii sisuliselt kui tehniliselt.

Auhinna annavad välja Malle Leisi (1940–2017) pärijad kunstniku juubelisünniaastatel. Esmakordselt anti preemia välja 2020. aastal, mil selle pälvis Katrin Piile. Preemia loomise taga on soov väärtustada kunstnikutöö argist ent kompromissitut olemust, tunnustada naiskunstnikke, kes seda kehastavad.

2025. aasta Malle Leisi preemia nominendid on: 

Angela Maasalu – maalikunstnik, kelle looming keskendub isiklikule ja intiimsele kogemusele. Teda iseloomustab poeetiline sümbolism, muinasjutulisus ja autobiograafiline lähenemine.

Anita Kremm – noore kunstniku preemia 2024 laureaat, kelle looming uurib lepinguid kui sotsiaalseid ja kunstilisi formaate. Tema töödes põimuvad performance ja kontseptuaalne lähenemine.

Bita Razavi – Eestis ja Soomes tegutsev kaasaegne kunstnik Iraanist, kelle rahvusvaheline praktika tegeleb identiteedi, kuulumise ja poliitiliste struktuuride kriitikaga. Razavi esindas Eestit 2022. aasta Veneetsia biennaalil.

Johanna Mudist – maalikunstnik, kelle loomingu keskmes on inimkeha, ajakogemus ja psühholoogiline intensiivsus. Tema töid on eksponeeritud laialdaselt nii Eestis kui mujal Euroopas.

Kadri Toom – graafik, kelle tundlik ja poeetiline visuaalne keel on leidnud tunnustust ka muuseumikogudes. Tema looming tegeleb ruumilisuse ja kerguse tunnetusega.

Kairo (Kairi Kliimand) – iseõppinud Tartu tänavakunstnik, kelle naivistlikud ja vahetud teosed on tuttavad linnapildist, kuid on leidnud tee ka galeriide seintele.

Katariin Mudist – interdistsiplinaarne kunstnik, kelle töödes põimuvad sotsiaalne kriitika, robustne esteetika ja huumor. Tegeleb oma loomingus sageli nähtamatute rollide ja töökultuuride kujutamisega.

Kati Kerstna – klaasi- ja installatsioonikunstnik, kes keskendub keskkonnakriisi ja inimtegevuse mõjudele. Kasutab taaskasutusmaterjale ja töötab kineetiliste lahendustega.

Marita Liivak – maalikunstnik, kes uurib isiklike kogemuste ja avaliku ruumi vahelisi pingeid. Tema looming ühendab urbanismi ja emotsionaalse maastiku kujutamise.

Marleen Suvi – noor maalikunstnik, kelle loomingu keskmes on inimene privaatses ja intiimses sfääris. Suvi läheneb oma teemadele tundlikult ning intellektuaalselt.

Malle Leisi auhinna žüriisse kuulusid sel aastal kunstnik ja Malle Leisi preemia 2020. aasta laureaat Katrin Piile; kunstnik, režissöör ja Malle Leisi pärija Sandra Jõgeva; disainer ja Malle Leisi pärija Henrik Jõgeva; EMO arst, PhD, õppejõud ja kunstikoguja Triinu Keskpaik; kuraator, kunstiteadlane ja galerist Marian Grau; kunstnik Alexei Gordin ning advokaat ja kunstikoguja Liisi Jürgen.

Malle Leisi auhind antakse üle 19. augustil Tallinna vanalinnas Vernissage galeriis, kus avatakse näitus „Malle Leis 85". Näitus ja auhind tähistavad Malle Leisi 85. sünniaastapäeva ning kannavad edasi tema loomingulist ja eetilist pärandit.

"Kui 2020. aastal kuulus Malle Leisi preemia juurde lisaks kunstniku teosele ka rahaline toetus (Malle Leisi autorihüvitistest), siis seekord otsustasime toimida teisiti. Andsime nimelt ühe iga-aastase Molini di Triora loomeresidentuuri stipendiumi asemel välja kaks: need pälvisid ajaloolane ja ajakirja Tuna peatoimetaja Helen Rohtmets ning kirjanik Kaspar Jassa," kommenteerib žürii liige Sandra Jõgeva.

Molini di Triora loomeresidentuur "Tee kadunud linna" Põhja-Itaalias on pühendatud Eesti kunstnike Malle Leisi (1940-2017), Villu Jõgeva (1940-2019) ning Andrus Joonase (1970-2021) mälestusele.

Kontakt ja lisainfo:
Sandra Jõgeva
sandrajogeva@gmail.com
+372 554 3961