Riin Maide ja Krista Mölder „ja siis järsku mitte midagi”

ARS Projektiruum 15.08.–7.09.2025
E–R 12–18, L 12–16,
pühapäeval, 7.09 avatud 12–16
Näituse avamine 14. augustil kell 18.00

Puudutus võib kanda nii kujuteldamatut raskust, kui uskumatut kergust. Ning naljakal kombel mõjub nende mõlema kaal küllaltki võrdselt. Iga puudutus nõuab mingitsorti (tähtsa või vähemtähtsa) piiri tajumist. Küsimus: "Kus lõpeb tema, ja kust algan mina?", lõppeb puudutuses. Seal, kus me kokku puutume, asub ka meie piir. Iga puudutus on salamahti piirisituatsioon. Tundlikus jälgede osas, elupikku aga kahaneb.

Piirid, mis seetõttu piiridena ka meenuvad, kipuvad olema kuidagi ekstreemsed – näiteks riigipiirid, piir elu ja surma vahel, piir kõrge ja madala vahel. Seda arvestades, pöörab "ja siis järsku, mitte midagi", oma tähelepanu piiride juurde läbi nende sünnikoha – puudutuse. Olgu puuteks vee higine kondenseerumine aknaklaasil, pliiatsi jälg paberil, valguse õrn murdumine laineharja ja kaameraobjektiivi vahele jäävates meetrites või mesilase tagajala viimane riive taru lennulaual, enne üksildast lenduri-missiooni.

Nii Mölder kui Maide tegelevad oma loomingus paikade ja motiividega, milles on oluliseks mootoriks "just kui". Just kui nagu oleks seal taga midagi. Just kui oleksin näinud seal mingit värelust. Just kui poleks kõik päris nii, nagu esmapilgul paistab. Kombineerides nii fotograafia, klaasikunsti, graafika, joonistuse kui installatsioonikunsti vahendeid, vaatlevad kaks kunstnikku imekspandava kaalutluse ja tähelepanelikkusega seda, kuivõrd saab kuulda tummast puudutusest jäätud jälgi ning millised piirid pole muud kui illusioon – puudutus, mis kestab jäljes.

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Maide loomingus on olulisel kohal õrnus, graafiline kujutis ning kohaspetsiifilisus. Tema teosed käsitlevad hapraid piire ja ruume ümbritsevaid ebakõlasid. Ehituslikud elemendid, installatsioonid, stenograafilised vahendid ja kujundid põimuvad, hägustavad piire seesmise ja välise, praeguse ja olnu ning lähedase ja kauge vahel.
Maide on omandanud magistrikraadi stsenograafia erialal (2025) ja sellele eelnevalt graafika eriala (2020) Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas. Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas ja Viini Kunstiakadeemias. Riin on pälvinud Edmund Valtmani ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid ning aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia.

Krista Mölder (s. 1972) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on fotomeediumile omased valgus ja aeg ja võimalus millegi ilmnemiseks, selle tehnilis-vormilist aspekti on ta vorminud enda jaoks ka sisuliseks lähtepunktiks. Tema fotod ja videod on täis potentsiaali – perspektiivide kontuure, võimaluste piirjooni. Mölder lavastab situatsioone, mis pole valmis, teda huvitab foto juures see osa, mis jääb pildist/teosest välja, pildi kõrvale, või teose üksikosade vahel tekkiv koosmõju.
Krista Mölder oli 2016. aasta Köler Prize’i nominent ja sai 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia. 2022 töötas Mölder WIELS kunstikeskuse residentuuris Brüsselis. Tema viimaseid olulisemaid näitusi: "Midagi ajutist" (2024) Ars Projektiruum, "Ja surm sai alguse sügisel" (2023) Casa Lü, Mexico City, “Ja teised valguse varjundid” (2022) Tallinna Kunstihoones, “Sinilind. Teisele minale” (2021) Tartu Kunstimajas, “Sa olid lind” (2020) Temnikova ja Kasela galeriis, “Enne kui päike meie silmi pimestas” (2020) Hop Galerii, “Getting Lost” 2017 KanZan galeriis Tokyos.
 

Toetajad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital.