Breadcrumb

Raul Rajangu looming Estonia galeriides

08.09.2025

Raul Rajanguvarane loome Mart Eriku kunstikogu põhjal
Eesti Kontserdi Galeriid, Estonia pst 4, Talllinn.

Kuraator: Tiina Tammetalu

Estonia kontserdisaali kaks galeriid on sügistalvisel kontserdihooajal täidetud Eesti kaasaegse kunsti absoluutse tipu, elava klassiku Raul Rajangu varase loominguga. 

Valik ja väljapanek on tehtud kunstikollektsionäär Mart Eriku kogu põhjal ja toetusel.

Näitusi saab külastada ainult kontserdipiletiga. Eksponeeritud kuni 24. jaanuarini 2026.

Estonia Jalutusgaleriis näeme maale 80ndatest, mil Rajangu (s.1960) alustas ning võttis otsekohe koha sisse nii Eesti kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul, olles meie tollases koduses kunstiolus absoluutselt eriline ja väga-väga punk oma siira ja häbenematu (maali)suhtumise ning -käekirjaga.

Tema lugusid nõuka-lapsepõlvest, -asjadest, -olustikust ning omaste-tuttavate eelajaloost võimendab Rajangu originaalne maalikeel, omalaadne võttestik, autoritehnika. Rajangu otsus olla autodidakt on olnud teadlik valik. Minu jaoks näib see täiesti loomulikul viisil seotud tema kunstnikupositsiooniga ka aastaid hiljem, mil ta on keeldunud ise oma teoste üle artikuleerimast, et enese kui looja psühholoogiat ja oma teoste autonoomiat kaitsta. 

Jalutusgaleriis näeme selliseid märgilisi ja vaimustavaid teoseid nagu „Õmblusmasin ja näärikuusk“ aastast 1984; üht osa maalist „House of Koer“; „Kaks meest ja monument“; „Tervitused Tartusse Ravila 4“ 1985; „Flirdin oma maja trepil“, 1985 jt. Siin on noppeid ka hilisemast: teoseid aastaist 2006, 2016 ning isegi aastast 2023, mil on maalitud donaator Mart Eriku portee.

Üleval, II korruse Vasaku Rõdu Galeriis on väljas üllatuslik ja seninägematu osa Rajangu loomingust: varem avalikus ruumis eksponeerimata väga varased, 70ndate lõpust - 80ndate algusest pärinevad joonistused grafiidis, mõned neist kollaazhi ja värvilisandiga. Igavikulist ja õrna meeleolu selles saalis aktsenteerib Rajangu maalitud portree pastor Vello Salumist, mis on loodud juba uuel aastatuhandel ja kuulub Pilistvere kogudusele.

Tekst: 
Tiina Tammetalu, 
näituse kuraator

Tagasi algusesse