Õnnitleme teenetemärgi pälvinud liidu liikmeid!

President Alar Karis tunnustas Eesti Vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 157 inimest, sealhulgas kultuuri valdkonnas tegutsevaid inimesi. Valgetähe IV klassi teenetemärgi saavad sel aastal liidu auliikmed: installatsioonikunstnik Kaarel Kurismaa, maalikunstnik Mari Roosvalt ja graafik Evi Tihemets ning Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvib liidu liige, maalikunstnik Tõnis Saadoja.

Kaarel Kurismaa (1939) lõpetas 1965. aastal Tartu Kunstikooli kunstilise kujundajana ja õppis aastatel 1966–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maali erialal. Kurismaa töötas aastatel 1965–1973 Tallinna Kaubamajas dekoraatorina, 1973–1984 Tallinnfilmis lavastuskunstniku ja režissöörina, 1976–1983 Tallinna Laste Kunstikoolis õpetajana ja seejärel pikki aastaid Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna. Kaarel Kurismaa on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1987. aastast ja auliige alates 2012. aastast.

Aktiivset näitusetegevuses osalemist alustas Kurismaa 1971. aastal. Kurismaa on üks Eesti esimesi kineetilise kunsti loojaid (esimene objekt valmis 1966. aastal). Ta kasutab teostes vormi, heli ja värvi kooskõla. Kuna kineetiline kunst tõusis Eestis põranda- või poolpõrandaalusest staatusest välja alles pärast taasiseseisvumist (esimene kineetilise kunsti näitus „Mobile”, mille korraldaja oli Kaarel Kurismaa, toimus 1995. aastal), tuntakse Kurismaad samavõrd ka nukufilmide režissööri ja kunstnik-lavastajana. Kurismaa suudab loomingus mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui ka monumentaal-objektides. Kurismaa on loonud mitmeid olulisi ja uuenduslikke avaliku kunsti teoseid – Neptun hotelli baari valgusobjektid (1976), Põhja Kõrgepingevõrkude haldushoone monumentaalteos (1976–1981), Tallinna Peapostkontori objekt (1980), on animatsiooni „Kilplased“ (1973) ning nukufilmi „Liigub“ lavastuskunstnik (1976) ja nukufilmide „Osav rätsep“ (1981), „Tramm“ (1983) ja „Võidusõit“ (1984) lavastuskunstnik ja režissöör. 2024. aasta jaanuaris esilinastus portreefilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ (režissöör ja monteerija Aljona Suržikova) Kurismaa loomingust.

Mari Roosvalt (1945) lõpetas 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal, näitusetegevusega alustas juba 1970. aastal. Roosvalt on Eesti Kunstnike Liidu auliige, Eesti Akvarellistide Ühenduse liige ning Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige. Aastatel 1963–1964 oli ta Tallinna 7. Keskkooli kunstiõpetaja, 1969–1975 Tallinna 46. Keskkooli kunstiõpetaja ning aastatel 1975–1996 Tallinna Kunstikooli õpetaja. Aastatel 1985–1992 töötas Tallinna Pedagoogilises Instituudis vanemõpetajana ning hiljem Tallinna Kunstiülikooli dotsendina ning üldmaali õppetooli ja kunsti üldainete keskuse juhatajana. Alates 1998. aastast on Roosvalt Eesti Kunstiakadeemia erakorraline professor. Aastatel 2001–2006 oli Roosvalt Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia juhataja ja 2006–2015 eelõppe koordinaator ja õppekava juht. Ühtlasi on Mari Roosvalt 2002. aastal loodud Evald Okase Muuseumi juhatuse liige. Roosvalti on aastate jooksul tunnustatud Balti akvarellitriennaali preemiaga (1997, Riia), rahvusvahelise biennaali Neues Aquarell 3. koha preemiaga (2001, Saksamaa), Konrad Mäe preemiaga (2006) ja Kristjan Raua preemiaga (2024). Loomingus väljendab Roosvalt tundeid ümbritsevasse maailma. Tema abstraktne looming esindab individuaalset, romantilist ja autentset romantilis-modernistlikku maalilaadi.

Tõnis Saadoja (1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Alates 2020. aastast on Tõnis Saadoja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna joonistamise eriala juhataja. Saadoja tegeleb peamiselt kujutise analüüsi, privaatse ja isikliku ajaloo(kirjutuse) ja „väikeste ajalugude” problemaatikaga. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing argistele kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas. Kasutades oma loomingu lähtepunktina fotot, tegeleb ta fotograafilise representatsiooni näilise pretensioonituse ning samas foto võimega reaalsust kujundada.

Graafik Evi Tihemets (1932) astus Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti sooviga õppida maalikunsti, kuid juhuste kokkulangemise tõttu hakkas õppima graafikat ja lõpetas instituudi 1958. aastal raamatugraafikuna. Diplomitööks valmisid illustratsioonid Kitzbergi näidendile „Libahunt”. Pärast kooli lõpetamist on Evi Tihemets töötanud terve elu vabakutselise kunstnikuna. Evi Tihemets on liidu liige alates 1959. aastast ja auliige alates 2001. aastast.

Evi Tihemets osaleb aktiivselt näitusetegevuses alates 1967. aastast tänaseni. Alates instituudi lõpetamisest on kunstnik osa võtnud paljudest eesti graafika näitustest Eestis ja välismaal. Tihemets on viljelenud paljusid tehnikaid, eelkõige värvilist litograafiat, pehmelakki ja teisi sügavtrükitehnikaid ning segatehnikaid. Ta on loonud pisigraafikat, portreesid ja monumentaalseid suurvorme, illustreerinud raamatuid, kujutanud nii loodust kui ka tööstusmaastikke. Ta on üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse ja selle tehnikatesse värvi kui olulise väljendusvahendi. Viimastel aastatel on Evi Tihemets armastanud kasutada kollaažitehnikat: ta on oma varasemaid graafikatõmmiseid lõiganud, sealsed kujundid teisiti asetanud ja need uute elementidega kokku liitnud.

Teda on aastate jooksul tunnustatud Tallinna Graafikatriennaali diplomiga (1968, 1971, 1982) ja eripreemiaga (1974),  Krakowi graafikabiennaali eripreemiaga (1976, 2006), Eesti raamatukujunduse auhinnaga (1971), Moskva üleliidulise kunstinäituse hõbemedaliga (1982), Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (1992, 2013), Eesti graafika aastapreemiaga (2002), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2007) ja Wiiralti kunstiauhinnaga (2011).

Fotod:
Kaarel Kurismaa (Vallo Kruuser/Eesti Ekspress)
Mari Roosvalt (Katariina Pruus/Vikipeedia)
Tõnis Saadoja (Sohvi Viik/Tütar galerii)
Evi Tihemets (Andres Haabu/Postimees)