Köitekunstnik Sirje Kriisa sündis 28. veebruaril 1950 Tallinnas. Aastatel 1971–1976 õppis Kriisa Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö ja tekstiili- ja kergetööstuse toodangu kunstilise kujundamise erialal. Töötas aastal 1967 Tallinna Piimatoodete Kombinaadis valmiskauba ja taara kontrolörina, aastal 1968 V. Klementi nimelises õmblusvabrikus raamatupidajana ja aastatel 1968–1971 Keemia Instituudis laborandi, inseneri ja vanemtehnikuna. Pärast ülikooli lõpetamist töötas alates 1976 pikki aastaid laborandi, õppeala meistri, töökoja juhataja ja õppejõuna Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas. Aastatel 1998–2015 töötas Sirje Kriisa Rahvusraamatukogu kogude säilitusosakonnas kunstniku ja köitjana. 1996. aastal asutas ta mõttekaaslastega Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja oli selle juhatuse esimees 2014. aastani.
Sirje Kriisa on rahvusvahelise köitenäituse „Scripta manent“ looja ja elushoidja läbi enam kui veerandsajandi. Kriisa on tutvustanud köite- ja nahakunsti kursustel, loengutel, seminaridel Eestis ja välismaal, kavandanud nahatooteid Kunstikombinaadile Ars ja kujundanud nahkrõivaid. Ta on täiendanud end mitmetel köitekursustel, teinud isiknäituseid ja esinenud arvukatel ühisnäitustel Eestis ja mujal maailmas. Sirje Kriisa on köiteühingu liikmena hea seisnud köitekunsti säilimise ja järjepidevuse eest Eestis, selle unikaalse kunstiliigi õpetamise ning väärtustamise eest kultuuriruumi osana. Tänu Kriisale on Eesti kultuuri olemasolu avastanud ja siinsetel näitustel, seminaridel ja töötubades esinenud mitmed Euroopa väljapaistvaimad köitekunstnikud. Sirje Kriisa on Köitekunstnike Ühingu ja Nahakunstnike Liidu liikmena vankumatult seisnud köitekunsti säilimise ja järjepidevuse eest.
Fotod:
Sirje Kriisa. Köide Edmond Rostandi näidendile „Cyrano de Bergerac“ (1897), 1999 (Eesti Nahakunstnike Liit).
Sirje Kriisa (Eesti Nahakunstnike Liit).
Sirje Kriisa. Köide Giovanni Boccaccio novellikogule „Dekameron“ (1349–1353). Tumepunane taimparknahk, vool, kuld, klišee, 1978 (EKL arhiiv).