Õnnitleme auliiget Herald Eelmat 90 aasta juubeli puhul!

Graafik Herald Eelma sündis 26. märtsil 1934 Järvamaal Võhmuta külas. Ta lõpetas 1953. aastal Paide Keskkooli ja astus Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1959. aastal. Töötas aastatel 1960–1962 kunstiinstituudis akvarelliõpetajana, aastatel 1962–1992 töötas vabakutselise kunstnikuna. Aastal 1992 asus Tallinna Kunstiülikoolis tööle joonistamise õppejõuna (aastast 1994 kateedrijuhatajana) ja oli ühtlasi ka Paimios Varsinais-Suomen Kansanopisto kunstiõpetaja. Eesti Kunstiakadeemia professori ja joonistuse õppekava juhina töötas Eelma kuni 2000. aastani, misjärel tegutseb taas vabakutselise kunstnikuna. Herald Eelma on Eesti Kunstnike Liidu liige 1961. aastast ja auliige alates 2004. aastast.

Eelma alustas näitustel esinemist vaba- ja raamatugraafikuna kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist. Tema kui graafiku omapära ilmnes juba diplomitöös, milleks olid illustratsioonid A. H. Tammsaare romaanile „Tõde ja õigus“. Puugravüürillustratsioonid, kaanevinjetid ja ümbrispaberid romaanile valmisid aastatel 1964–1969. Sarnase loomelaadi juurde jäi kunstnik ka järgnevas loomingus. Tuntud on ka tema graafiliste lehtede seeriad „Tüdrukud“ (1965) ja „Pühapäev” (1972). Varasest graafikast mitmed abstraktsed kõrgtrükid: „Kriitiline moment” (1967), „Õitsemine” (1968). 1970. aastate lõpu litograafiates („Värav”, „Lagi”) on näha paralleele Marju Mutsu tolleaegse graafikaga. Seejärel kujunes litograafiates välja üks Eelma lemmikmotiiv, kivide teema: „Pank” (1989), „Kaitsevall” (1990). Herald Eelma suurvormideks on ka „Kalevala“ illustreerimine (1985, pliiatsijoonistus) ja illustratsioonid A. H. Tammsaare teosele „Ma armastasin sakslast” (1978).

Fotod:
Herald Eelma „Mehed“, litograafia, 1980 (EKL arhiiv)
Herald Eelma 2004 (Eesti Kunstimuuseum)
Herald Eelma „Tants“, litograafia, 1982 (EKL arhiiv)