Breadcrumb
In memoriam Edith Paris
30.04.2020
24. III 1924‒27. IV 2020
Lahkunud on graafik Edith Paris.
Edith Paris sündis Tallinnas advokaat Tõnis Jürise perekonnas. Tema ema Edith Schlaff oli Ants Laikmaa onutütre tütretütar, tuntud maestro Haapsalu-perioodi portreelt „Tutty Schlaff“ (1902, Eesti Kunstimuuseum). Tutty Schlaff jõudis jagada oma mälestusi Laikmaast ning värvikad on ka Edith Parise mälestused elust-olust Haapsalus ajakirjas „Põlvnemislugu“ (nr.8, 1999). Kunstnikuna on Edith Parise tuntuks teinud eelkõige 1950. aastate ofordid Ants Laikmaa majast Taeblas, mis on 1960. aastast Läänemaa Muuseumi filiaal. Edith Parise noorus oli seotud Haapsaluga, kus ta lõpetas 1943. aastal gümnaasiumi. 1949. aastal lõpetas Paris graafikuna Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi. Ta abiellus 1948. aastal instituudi samuti graafikuna lõpetanud Väino Parisega, kes pühendus maalimisele. Maalija on ka nende tütar Mall Paris.
Edith Parise raamatugraafilistest töödest on tuntuim tiitel ja ornamentaalne kujundus 1951. aasta „Kalevipoja“ väljaandele. Näitustel esines ta alates 1949. aastast põhiliselt joonistuste ja akvarellidega. Tema metafüüsiliselt mõjuvad linnavaated on omapärase, lõpetamatuse esteetikast puudutatud kompositsiooniga. Karge ökonoomsusega on ta paelunud akvarellis. Tollal kirjutati etikette kunstinäitustele käsitsi ja näitusi korraldati palju. Edith Paris oli aastatel 1950‒1970 väga nõutud kui kiire ja korrektne etiketikalligraaf. 1968. aastal tegi ta koos V. Parisega näituse Tallinna kunstisalongis, 1974. aastal juubelinäituse sealsamas.
Edith Paris on meelde jäänud mõnusa, rahuliku, hea huumorisoonega inimesena. Kunstnikuna, kellel võib-olla ei õnnestunud erinevatel põhjustel täiel määral rakendada või näidata oma võimeid, aga kes on siiski jätnud isikupärase jälje eesti kunstilukku.
Edith Paris sängitatakse Pärnamäe kalmistule Tallinnas. Ärasaatmine leiab aset lähedaste ringis.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kultuuriministeerium
