Loovisikute pöördumine riigikogu liikmete poole: nüüdisaegse Tartu Kultuurikeskuse rajamine.

Kultuuriavalikkuse pöördumine Eesti Vabariigi Riigikogu poole:

Toetame kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamist Tartu südalinna

 

Austatud rahvasaadikud,

Palume teie toetust nüüdisaegset kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava kultuurikeskuse ehitamiseks Tartu südalinna.

Ülikoolilinn ja laulupeo häll Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki uut väärikat kultuurihoonet. Tartu südalinna kultuurikeskus ühendaks parimal moel tungiva vajaduse ja harukordse võimaluse. Plaanitaval kultuurikeskusel on suurepärane asukoht: Emajõe kaldapealsel, ümbritsetud pargipuudest, linnarahva ja külaliste loomulikul liikumisteekonnal. Nüüdisaegne kaht erinevat kultuuriinstitutsiooni (kunstimuuseumi ja üldrahvalikku raamatukogu) liitev keskus oma kohtumispaikade, kohvikute, kirjandus- ja kunstisündmusteks sobivate saalidega loob võimsa sünergia, tuues rohkem kultuuri linnasüdamesse, kus praegu paiknevad suuresti äripinnad.

Tartu on eesti rahvusliku kunstikultuuri sünnikodu. Siin toimusid esimesed eesti kunstinäitused, siin alustas 1919. aastal tööd Pallase Kunstikool. Veel vahetult enne okupatsiooni jõuti 1940. aastal Kunstiühing Pallase initsiatiivil asutada Tartu Kunstimuuseum, mille nüüdseks enam kui 20 000 kunstiteost hõlmav kollektsioon on võrreldav Eesti Kunstimuuseumi omaga.

Kui KUMU edulooga oleme hästi kursis, siis Tartu Kunstimuuseumil pole tänini oma kodu. Viltune maja Tartu Raekoja platsil on huvitav maamärk turistidele pildistamiseks, kuid kahjuks ei mahu tänapäevane kunstimuuseum 19. sajandi kitsukesse elumajja.

Praeguses olukorras on Eestis ainult kaks rahvusvahelistele standarditele vastavat muuseumit: KUMU ja ERM. Praegune Tartu kunstimuuseum  rahvusvahelist koostööd teiste riikide muuseumite või galeriidega teha ei saa, sest puuduvad eksponeerimiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused – eelkõige õhuniiskuse ja temperatuuri püsivus, kuid ka turvasüsteemid. Neid tingimusi saab luua vaid rajatavasse (mitte ümber ehitatavasse) hoonesse.

Eesti kunstiajaloo pärandist olulist osa talletava kunstimuuseumi virelemine ei ole pelgalt Tartu probleem. Nii eesti kui välismaise tippkunsti nautimine 21. sajandi standarditele vastavates ruumides võiks olla kättesaadav võimalus kõigile, mitte ainult pealinlastele. Rääkimata kunstialasest haridusest: kui sageli jõuab Võru, Valga, Otepää, Põlva, Viljandi või Jõgeva koolilaps pealinna kunstimuuseumi? Kahjuks teame, et enamasti vaid korra kooliaastate jooksul, kui sedagi. Ometi ei peaks lõunaeestlane kas või siinseid klassikuid nagu Konrad Mägi, Eduard Wiiralt, Ado Vabbe, Elmar Kits, Ülo Sooster või Olev Subbi üksnes raamatust vaatama.

Tartu Linnaraamatukogu, praegu Eestis suuruselt teine rahvaraamatukogu kolis praegusesse majja 1936. aastal. Ajale jalgu jäänud hoone on tehniliselt vananenud ega võimalda täita tänapäevasele raamatukogule seatavaid ülesandeid. Nüüdisaegne raamatukogu ei ole ainult raamatute laenutamise paik (kuigi see on endiselt raamatukogu tähtsaim funktsioon). Raamatukogu peaks olema ka kogukonna informatsioonikeskus, kus nii koolilapsed kui ka täiskasvanud saavad nõu infoühiskonnas orienteerumiseks ning õppida ja töötada avarates, loomuliku valgusega lugemissaalides. Ruumipuudus ja olemasolevate ruumide jaotatus väikesteks halva paigutusega tubadeks teeb võimatuks ökonoomse, iseteenindusel ja avariiulitel põhineva teeninduse ning pakub linlastele lugemissaalis töötamiseks kasinaid võimalusi.

Tartu Kultuurikeskus ei ole üksnes meie moraalne võlg, vaid ka suur võimalus. Suurepärased näited Bilbaost Baskimaal kuni Lasnamäe nõlvani Tallinnas tõestavad nüüdisaegse kunstimuuseumi potentsiaali olla kultuuri kodu linnarahvale ning magnet ja maamärk külalistele. Helsingi ja Stockholmi nüüdisaegsed raamatukogud on näidanud, et raamatukogust on võimalik kujundada kogukonnakeskus ning õppimise ja meelelahutuse paik igas eas linlastele ja külalistele.

Tartu Kultuurikeskus on meie ühine võimalus kinkida kirjandus- ja kunstilinnale vääriline süda.

Jaanuaris 2021,

 

Austusega:

Tõnis Tatar, kunstiajaloolane

Tiia Kõnnussaar, kirjanik ja ajakirjanik

Kristiina Ehin, luuletaja

Mika Keränen, kirjanik

Joosep Susi, kirjandusteadlane ja ajakirjanik

Imat Suumann, maalikunstnik

Arne Merilai, eesti kirjanduse professor

Jaan Malin, kirjanik

Contra, kirjanik

Lehte Hainsalu, kirjanik

Peeter Talvistu, kunstikuraator

Sandra Vabarna, muusik

Jalmar Vabarna, muusik

Jaak Tomberg, kirjandusteadlane

Jüri Kolk, kirjanik

Jaan Elken, maalikunstnik

Joanna Ellmann, luuletaja

Enn Tegova, maalikunstnik

 

Oma toetusest palume anda teada Jaan Malinile aadressil malin@folklore.ee.