Juhatuse töölaualt – august 2025

Lugupeetud Eesti Kunstnike Liidu liikmed ja nädalakirja lugejad!

Augustis hakkasime nüüd põhjalikumalt uue juhatuse ja meeskonnaga otsa vaatama EKLi tegevussuundadele – esimeses ringis info ja teavitus, galeriid ja näitused, teoste müük liidu kaudu ning liikmelisus. Lisaks toimusid sotsiaalkomisjoni ning residentuuride komisjoni esimesed koosolekud ning saatsime välja nö EKLi teenuste rahulolu-küsitlused. Augustisse jäid mh ka kohtumised Kultuuriministeeriumi värske asekantsleri Xenia Joosti, Tallinna Kunstihoonest Paul Aguraiuja ja Madli Ehasaluga ning Sandra Jõgeva + advokaatidega.

Info ja teavituse osas keskendusime uudiskirjadele ja sotsiaalmeediale, kodulehtedeni jõuame hiljem. Liidu tegevustega seostub hetkel 4 uudiskirja, 6 Facebooki lehekülge, 5 Instagrami lehekülge, 2 Facebooki gruppi ning 6 kodulehekülge. Võtsime eesmärgiks oma infokanaleid koondada ja lähitulevikus jääb sotsiaalmeediasse ilmselt kolm lehekülge – „Eesti Kunstnike Liit“, „EKLi galeriid“ ja „ARS kunstilinnak“. Uudiskirjadest jääb peamiseks kanaliks EKLi nädalakiri ning ARSi, Draakoni ja Hobusepea uudiskirjad profileerivad natuke ümber, võttes suuna nö sõprade uudiskirjaks ja kutse-listiks muutumisele. Lisaks algatame nädalakirja ka erineva sagedusega uusi rubriike (lisaks juba startinud „juhatuse töölauale“), mis jõuavad lugejani sügise jooksul.

Galeriide ja näituste osas on soov rohkem ühtlustada kõigi nelja vanalinna galerii ning ARSi projektiruumi/showroomi toimimist. Otsustasime, et Vabaduse, HOP, Draakoni ja Hobusepea galerii hakkavad olema avatud samadel aegadel ning püüame ühe päeva nädalas teha galeriid ka õhtul pikemalt avatuks. Vaatame üle näitusepaikade tehnilist baasi ja regulaarseid hooldustööde vajadusi, et neil oleks sujuvamalt toimiv süsteem. Vanalinna galeriide osas korrastasime enne avamist toimuvate teavitustegevuste süsteemi – loobusime eelteadetest, sügisest saadavad kõik galeriid oma teated välja nädal enne näituse avamist. Edaspidi võiksid vanalinna galeriides toimuksid avamised ühel päeval, et tekitada suurem sündmus rohkema tähelepanuga. Edaspidi vaatame üle ka näitusetasud ning näitusega kaasnevad üritused – igal galeriil/EKL galeriidel võiksid olla ka oma nö signatuur-sündmused.

Teoste müük toimub praegu Draakoni galeriis ning ARSis kolmel pinnal. Vaadates kunsti müüki laiemalt, tuleb endalt küsida, kuhu liit siin üldse mahub ning kuidas eristub. Liidu eelis on ehk erinevate põlvkondade ning erinevate meediumite hulgast laia valiku pakkumine, plussiks on veel see, et teoseid saab kohapeal vaadata ja meie müügipunktid mõjuvad pigem demokraatlikult kui elitaarselt. Edasi võiks Draakoni ja ARSi müügipunktides pakutav teoste valik üksteisele läheneda – mõlemas võiks olla müügil nii tarbe- kui kujutavat kunsti. ARSi puhul peab mõtlema, kas maja erinevates otstes asuvad müügipunktid, mida haldab üks inimene ning millest üks on seetõttu alati kinni („palun helistage..“) on parim lahendus. Natuke selgem süsteem tuleks ka tekitada selles osas, kuidas ja millised teosed müügile jõuavad, kaua nad müügis on ja mis tegevusi teeb EKL oma teistes kanalites, et neile tähelepanu tõmmata.

Liikmete osas keskendusime praegu peamiselt kandideerimise materjalide nõuete täpsustamisele. Juuni volikogus liikmekandidaate arutades nägime, et tihti on CV ja portfoolio põhjal keeruline otsust teha – seega palume tulevikus kandideerijatel mõned projektid/teosed endal rohkem lahti kirjutada, lisada motivatsioonikiri ning rõhutame soovituskirjade sisukust. Kunstivaldkond üha laieneb, inimesed õpivad ja töötavad nii Eestis kui mujal, tegutsetakse nii füüsilises kui ka virtuaalruumis – pilt meie kunstnikkonnast läheb üha kirjumaks, seega vajame mitmekülgsemat infot liikmeks kandideerijate kohta. Omaette arutelu küsimus on muidugi see, et mis kriteeriumite alusel siis ikkagi positiivne või negatiivne otsus volikogult tulla võiks ning mida liidu liikmeks olemine üldse annab – aga nende küsimustega tegeleme ka kindlasti edasi.

Sotsiaalkomisjonis (koosseis: Maarin Ektermann, Taimi Soo, Tanja Muravskaja, Erkki Juhandi, Aet Ollisaar) kuulasid uued liikmed seniseid kogemusi. Otsustasime, et sotsiaalkomisjonile on vaja ka oma töökorda, mis oleks avalikult üleval liidu lehel ning mis annaks infot, mis laadi toetuseid, kuidas ja millal liikmed taotleda saavad. Kuna sotsiaalfond kujuneb laekunud liikmemaksudest, siis arutasime ka, kuidas õhutada liikmeid oma liikmemaksu ikka ära tasuma, et sotsiaalfondil oleks vahendeid, millega raskustesse sattunud kolleege toetada.

Residentuuride komisjon (koosseisus: Tüüne-Kristin Vaikla, Jaanus Samma, Peeter Laurits, Juss Heinsalu ja Krista Mölder) kogunes, et vaadata värske pilguga üle, mida EKL pakub kunstnikele residentuurimaastikul tänase seisuga ja kuidas edasi. Aastate jooksul on liidul kujunenud välja rahvusvahelised paretner-residentuurid Kanadas, Prantsusmaal, Soomes. Pikaajaline sõber ja estofiil Kanadast Cotton Factory juht Robert Zeidler külastas meid laulupeo eel, et arutada edasist koostööd ja ühise kunstikogukonna loomist ning leida võimalus tähistada näitusega 10 aasta pikkust koostööd. Hetkel on residentuuri minemas Kadri Toom ja sealt tulemas Lesley Loksi Chan, kes saab oma käsutusse stuudio ARS-i majas. Vantaa residentuur Helsingi lähistel pakub kunstnikele elu-, töötamise- ja näituse võimalusi. Liigume suunas, et luua samaväärseid võimalusi ka sealt saabujaile. Sel aastal töötas residentuuris Mari Volens ja meile tuleb Päivi Allonen. Pariisi lähistel asuvasse Grez-sur-Loingi sõidab Anna Škodenko, kelle residentuurikulud katab EKL. Komisjonist jooksis läbi mõte siduda saabuvate kunstnikega seonduvalt ka EKA; leida tulevikus võimalusi partnerlussuheteks (suur)linnades külaliskorterite näol meie kunstnikele. Ning kuna meil Eestis on arenenud loomeresidentuuride võrgustik, siis plaanime kohtumist ideekorjeks Loore liikmetega. Samuti võtame fookusesse Läti ja Leedu kunstiresidentuuridega võimaliku koostöö. EKL-ile kuuluvale residentuurile Muhu Kunstitalus pakume juba järgmisest hooajast võimalust suuremaks iseseisvuseks, nii sisuloome kui majandamise osas, millest lähemalt edaspidi. Ülevaade meie partner-residentuuridest siin: https://www.eaa.ee/residentuurid

Kohtumisel Kultuuriministeeriumi loomingu valdkonna asekantsleri Xenia Joostiga (ametis alates juuni 2025) käis Maarin Ektermann koos KAELa tegevjuhi Kadi-Ell Tähiste ning Kadri Laas-Lepasepaga, kes esindas Kulka kunsti sihtkapitali. Tutvustasime EKLi ja KAELa tegemisi ning KAEL esitles kahte lähiajal oma töögruppides valminud dokumenti – näitusetasude vooru ja tegevustoetuste korrastamise ettepanekut KuMile. Lisaks vestlesime jätkuvalt üha suuremaks kasvavatest kääridest valdkonna vajaduste ning Kulka jagatavate vahendite osas, abi võiks olla kui jätkata suuremate institutsioonide tegevustoetuste väljaliigutamist Kulkast KuM ridadele – järgmised suuremad oleksidki Tartu Kunstimaja ning EKLi galeriid. Ei saa öelda, et ülearu lootusrikas tunne oleks jäänud – ametlik poliitika on ju jätkuvalt kärped ja kokkuhoid, aga eks tuleb oma jalajälgi ministeeriumi vaiba sisse edasi kulutada.

Tallinna Kunstihoonega kohtumisel palusime endale ülevaadet ehitustööde seisust – juba küsitakse päris tihti, et mis värk nende Vabaduse 8 ateljeedega on jne. Praegu on lootus avada KH hilissügisel 2026, ateljeed aga peaksid isegi varem valmis saama, aga täpsemaid veksleid välja veel ei käida. Lisaks alustasime ka järgmise Kevadnäituse korraldamise arutelusid, kuhu seekord liituvad ju ka EKLi vanalinna galeriid, mis tähendab mahu ja korralduslike väljakutsete kasvu. Eraldi jätkuv teema on veel Tallinna Linnagalerii, millest KH oma rohkete näitusevõimaluste lisandudes loobuda soovib ning mille lepingupartner linnaga ongi tegelikult EKL.

Augustis toimus ka kohtumine EKLi galeriide näitusekonkursite osas läbi oma advokaadi liidule pöördumise saatnud Sandra Jõgevaga. Kohtumine oli konstruktiivne. Kuna uuel juhatusel on galeriide ja näituste korraldamise teema nagunii fookuses ja nii mõnelegi järeldusele oldi jõutud juba varem (näiteks žürii kaasamine kõigis galeriides), siis olid S. Jõgeva ettepanekud veel üheks sisendiks ja peegelduseks liidu tegevusele. Kokkuvõttes – liit ei tühista 2026. aasta konkursse, kuid teeb järgmisel korral korralduses mitmeid parendusi. Nimetatud žüriisse kaasatakse ka välisliikmeid (st mitte ainult EKLi koosseisulisi töötajaid), žüriile luuakse ka avalikul kättesaadav töökorra dokument, kandideerijaid teavitatakse kiiremini ning selgemini, kas nad said näituseaja või mitte. Veel on vaja arutada, mis alustel žürii täpsemalt kujuneb ning kuidas taotluseid hindab – kas tekib mingil kujul punktisüsteem vms.

Peegeldust liidu tegevustele saame lähiajal ka küsitlustest, mille augustis saatsime kahele sihtgrupile: ateljeerentnikele (Vabaduse, Hobusepea ning ARSi majades) ning galeriides 2023 jaanuar – 2025 juuli näituse teinud kunstnikele. Küsisime üsna detailselt, millega nad rahul on ja millega ei ole ning kuidas saaksime liiduna paremat nö teenust pakkuda. Ootame huviga ka neid vastusteid, nii et kui teie postkastis on selline kiri, siis palun leidke mahti ja andke meile märku oma kogemustest!

Septembri lõpus kirjutame juba järgmistest kohtumistest ja teemadest – ees ootab ateljeedekomisjoni esimene kohtumine, korraline volikogu jpm!

Lugupidamisega,
Maarin Ektermann, president
Tüüne-Kristin Vaikla, asepresident