Heljo Pikhof loometöötasust ja Kultuurkapitalist

Kolmapäeval, 21. veebruaril läbisid Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muudatused Riigikogu täiskogu istungil edukalt teise lugemise. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof tutvustab ERRi arvamusloos seadusest tulenevaid erinevaid muudatusi ja nende olulisust: „Eesti riigi sünnipäeva künnisel arutas riigikogu eelnõu, mis toob positiivseid arenguid meie kultuuriellu. Täiendav panustamine Eesti kultuuri ja eriti vabakutseliste loomeinimeste sotsiaalkaitsesse on iseäranis hinnatav praegusel keerulisel ajal, kui igal pool napib raha ja räägitakse pigem vaesuse ümberjagamisest.“

Loe artiklit siit.
Vaata ka Riigikogu istungi stenogrammi siit.

Tanel Kiik: „Ma arvan, et loometöötasude maksmine on igati mõistlik ja tõesti see sotsiaalsete garantiide pakkumine kultuurivaldkonna töötajatele on olnud tükk aega ju väga tõsiseks probleemiks. Praegu osaliselt ta leiab lahenduse, aga kindlasti on oluline, et minnakse edasi ka näiteks summeeritud või rulluva sotsiaalmaksu loogikaga. Ma küsingi teilt: kui põhjalikult kultuurikomisjonis arutati laiemalt kultuuritöötajate ja loovisikute sotsiaalsete garantiide teemat? Mis on teie isiklik seisukoht? Kas te näiteks peaksite õigeks ka universaalse ravikindlustuse kehtestamist, mis aitaks tegelikult ju väga paljud sellised murekohad korraga lahendada?“

Heljo Pikhof: „Me põgusalt oleme seda rulluvat sotsiaalmaksu puudutanud ja ma väga loodan, et see ka valitsuses kinnitust leiab, siin on mitu ministrit selles suunas tegutsenud. Aga kui nüüd küsida seda, et ravikindlustus kõigile, siis seda meelt olen ma päris kindlasti. Kui me vaatame aastasse 2022, siis tervelt 5% Eesti elanikest on ravikindlustamata ja kui nad ükskord jõuavad arsti juurde, siis nendega seotud ravikulud on hinnanguliselt 30% kallimad – tegelikult nad ei jõua õigel ajal arsti juurde. Kui me kunagi selle – kuidas ma nüüd ütlen – tervisekindlustuse süsteemi lõime, siis me lähtusime parimatest praktikatest, aga nüüd on paljud mõistnud ja paljud riigid läinud ka teist teed. See tähendab seda, et väga paljudes riikides on nüüd ravikindlustus kõigile, et ei lähtuta ainult sellest, kas sa töötad või ei tööta, et kas sul on ravikindlustus või sa oled muul moel kindlustatud, ainult sellest.“

Foto: Riigikogu istungi algus 21.02.2024 (Foto: Elin Kard).