Hedi Jaansoo & Juliana Lindenhofer „Ta pani liblika uksele ja ütles, et nüüd on kevad“

Kolmapäeval, 27. augustil kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Hedi Jaansoo & Juliana Lindenhoferi ühisnäitus „Ta pani liblika uksele ja ütles, et nüüd on kevad“. Näitus jääb avatuks kuni 20. septembrini 2025.

„Ta pani liblika uksele ja ütles, et nüüd on kevad“ on ennekõike koostegemine, kahe kunstniku mõttevahetus, mis tugineb jagatud tunnetusel ja tundlikkusel nii materjali kui maailma suhtes. Hedi Jaansoo ja Juliana Lindenhofer kohtusid paari aasta eest Brüsselis residentuuris viibides ja on sestpeale kasvanud sõpradeks. Nende vahelistest vestlustest ja usaldusest on nüüd vormunud näitus.

„Ta pani liblika...“ koosneb teostest, mille kumbki kunstnik on üksinda oma ateljees, üks Tallinnas ja teine Viinis, valmis teinud – nende looming ongi väga erinev. Siiski paelub nii Hedit kui Julianat fragmentide, nende poeesia, võimu ja võimalustega töötamine – olgugi, või seda enam, et maailm meie ümber muudkui mureneb, lõheneb ja lootusetus on kohati lämmatav. Siiski püüavad mõlemad kunstnikud aru saada, kuidas asju uuesti kokku panna, kasvõi ainult omaenda käeulatuses, ning kuidas sageli jõuetusena mõjuva fragmenteerituse ja haavatavusega hakkama saada. Hedi ja Juliana teosed vihjavad aga pigem sellele, et ka niisugusest poolelu ja pürgimise seisundist võib leida jõudu ja võimalusi.

Hedi töötab peamiselt foto ja installatsiooniga. Ta lammutab asjad kihiti laiali ja siis paneb jälle uuesti kokku – seda nii fotosid komponeerides kui ka neid näituseruumis eksponeerides. Taimemotiive ning õrnu ja narmendavaid materjale kasutades mõtiskleb ta haavatavuse, haavade, kontrastide, nõrkuse, aga ka õrna vastupanu üle.

Juliana skulptuurid on omamoodi visandid materjalis. Tema jaoks oluline materjali stiliseerimine (fashioning) ning selleks ammutab ta inspiratsiooni nii ööelust, moest, välimusega eksperimenteerimisest, mis pakub võimalust erinevate rollidega katsetada . Osalt sellest lähtub tema huvi meditsiini- ja kosmeetikatoodete vastu. Juliana jaoks on skulptuuri stiliseerimine ja mittesoospetsiifiliste aksessuaaride loomine võimalus materjalide potentsiaaliga mängida, uusi kombinatsioone avastada, kuid esmajoones juhib teda ikka ja alati uudishimu ja materjalimõnu.

Mõlema kunstniku jaoks on oluline kasutada kergesti kättesaadavaid ja mitte-eksklusiivseid materjale. Lausa niisuguseid, mida võiks esmapilgul väetiks pidada, seda nii väärtuse, vastupidavuse kui ka tähtsuse seisukohalt. Samas võiks öelda, et nii Hedi kui Juliana tegelevad omamoodi ka nende materjalide rehabiliteermisega. Hedi koondab oma teostes tähelepanu rabedale, kõrvalejäetule ja efemeersele, Juliana aga kombineerib kõiksugu materjale avatud küsimustena mõjuvaiks esemeiks. Nende teostes on alati aga sees õrn pingestatus, mis on sinna imbunud kunstnike elutunnetusest lähtuvalt – nii väljendavad oma hoolt ja muret ümbritseva maailma suhtes inimesed, kellele suured žestid ei ole omased. Nagu kunstnikud ise ütlevad: lõppeks on küsimus vaid mõnes sentimeetris.

Hedi Jaansoo (1989) on kunstnik ja fotograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018), fotograafia osakonna (BA, 2014) ning õppinud Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias Norras (2021/13). Ta töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega. Oma hiljutises praktikas kombineerib fotograafiat, mittefunktsionaalseid ehteid, lõpetamata mõtteid ja muutlikke otsuseid, igatsusi ja konfliktseid ihasid. Tema loomingut läbivateks niitideks on naised, vanaemad, õrnad vastupanud ja vähemärgatava esiletoomine. 2023. aastal töötas Jaansoo 6-kuulises kunstiresidentuuris WIELSi kaasaegse kunsti keskuses Brüsselis. Alates 2024. aastast on ta Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) projektijuht ja FOKU galerii üks eestvedajatest.

Juliana Lindenhofer elab ja töötab Viinis, kus ta on lõpetanud Viini kunstiakadeemia. Ta joonistab, loob skulptuure, kirjutab ja tegutseb dj-na ning tema praktika läbivateks joonteks on normatiivsete struktuuride ümbermõtestamine, patriarhaalsete peremudelitele alternatiivide otsimine ning suurte žestideta ruumi hõivamine. Teda on pikalt inspireerinud ka klubikultuur ja ööelu, ennekõike kui möödarääkimiste, katsetamise ja enese kujundamise ruum. 2023. aastal viibis ta Brüsselis WIELSi residentuuris ning 2026. aastal suundub ta Vilniusesse Ruperti residentuuri.

Kaastekst, essee ja tõlge: Keiu Krikmann
Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Assistendid: Laura de Jaeger, Lisette Lepik

Kunstnikud tänavad: Alex Kolowos, Artsmart, FOKU galerii

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Austria saatkond Tallinnas, Austria eluaseme, kunsti-, kultuuri-, meedia- ja spordiministeerium, Bildrecht

Lisainfo:
Draakoni galerii
Tel:  +372 5645 1591
       +372 6 276 777
E-post: galerii@eaa.ee
Pikk 18, 10133 Tallinn
www.hobusepeadraakon.ee
E–R 11.00–18.00
L 11.00–17.00