Breadcrumb

FUTU MUHU 2022 / FLORA & FAUNA esitleb: „Liikide aktsiaturg“

19.07.2022

Prof Urmas Kõljalg
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor „Liikide aktsiaturg“


Vestlusloeng EKL Muhu Kunstitalus
25.07.2022, algusega kell 18.00

https://www.ai-res.org/single-post/liikide-aktsiaturg-prof-urmas-k%C3%B…

Teadlased pakuvad elurikkust ohustava tegevuse hinna kindlaksmääramiseks välja „liikide aktsiaturu“ kontseptsiooni Praeguseks on teadlased kirjeldanud enam kui 2 miljonit liiki, kusjuures miljonid liigid on veel avastamata. Olgugi, et liikidel on iseeneslik väärtus, pakuvad paljud neist selle kõrval inimkonnale ka ökosüsteemiteenuseid – näiteks tolmeldavad putukad meie põllukultuure, lagundavad orgaanilisi ja tehislikke materjale.  Kuna meil puudub standardiseeritud süsteem eri liikide väärtuse määramiseks, tekib olukord, milles on lihtne teha järeldus, et üks või teine liik ei oma justkui mingit väärtust. Selle tulemusena on inimkond pikemalt mõtlemata leidnud õigustusi tegevustele, mis vähendavad elusorganismide populatsioone või hävitavad terveid liike.

Uurimuses „A price tag on species“, mis avaldati teadusajakirjas Research Ideas and Outcomes, teeb Eesti ja Rootsi teadlastest koosnev uurimisrühm ettepaneku omistada kõigile liikidele ametlik väärtus „liikide aktsiaturuna“ (LAT) kirjeldatava mehhanismi abil (ingl species stock market). Nagu harjumuspärane aktsiaturg, annaks ka LAT ühtse aluse kõigi sellel kaubeldavate varade hetkehinna määramiseks.
Siiski hõlmaks LAT ka aspekte, mis seda tavalisest turust olemuslikult eristavad. Omand, tehingud ja kauplemine toimiksid uudses vormis.
Arusaadavalt ei ole liikidel omanikke, ning ka „kauplemine“ ei seisneks omandit moodustavate õiguste üleandmises aktsionäride vahel. „Müük“ omakorda tähistaks protsesse – näiteks sõda, koosluse hävitamine või häiring, saastamine – mille tulemusena liik mingist piirkonnast kaob.

„LAT võimaldaks niisugused tehingud hinnastada, ning vastavat hinda saab näidata arvena, mille müüja peab tasuma viisil, mis toetab üleilmset elurikkust,“ selgitas uurimuse juhtivautor prof Urmas Kõljalg (Tartu Ülikool).

Seevastu tegevused, mis soosivad elurikkust – liigi isendite loodusliku säilimise ja leviku soodustamine – oleksid samastatavad ostutehinguga liikide börsil. Ka ostudel oleks hind, ent nende puhul tuleks seda pigem mõista liigi väärtuse kasvatamisena. Siin tähistaks „raha“ investeeringut elurikkuse suurendamisse.

Urmas Kõljalg: „Taolistele tegevustele ühtse hinnastamise süsteemi loomine annab loodetavasti tulemuseks selle, et väärtust suurendavate tegevuste eiramine ja tähelepanuta jätmine muutub üha raskemaks.“ /Washington Post/

Urmas Kõljalg (1961) on eesti bioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi direktor.
Teadustöö peasuunad on seente süstemaatika ja fülogeneetika, seente ja taimejuurte vaheline sümbioos ning elurikkuse informaatika.
Kuulub Tartu Ülikooli 50 enim viidatud teadlase hulka ja oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka.
—--
EKL Muhu Kunstitalu traditsiooniline kunstifestival Futu Muhu keskendub tänavu taime-ja loomariigi jäädvustamisele.  Ökosemiootilises  spektris on Futu Muhu fookus seatud keskkonda vaatlevatele kunstidele ning töömeetoditele, mis esitavad ja fikseerivad ajastu arusaamu inimese rollist ökosüsteemis ehk naturaalses ruumis.

Foto: „Milliseks võib kujuneda pildil olevate loomaliikide väärtus aktsiabörsil? Urmas Kõljalg on pildil paremalt teine liigi Homo sapiens indiviid.“ (Foto: Reti Kokk)

Tagasi algusesse