Üritused

Olete oodatud Flo uue aasta puhul näitusele igal ajal, mil avatud oleme, ent koos Floga saab seda tähistada juba sel pühapäeval, 27. aprillil kl 16 toimuval kunstnikutuuril, mida viib läbi Flo ise. Sööme koos sünnipäevatorti ja naudime vahetut elamust.

Retrospektiiv keraamik Henriette Tugi-Nuusbergi loomingust „Lootust jagades“. 30.04. kuni 29.05.2025 avamine 30. aprillil kell 17.00 Toetajad: Eesti Kultuurkapital, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kunstnike Liit, Haapsalu Kultuurikeskus. Lisainfo: Haapsalu Linnagalerii Posti 3, 90502 Haapsalu www.galerii.kultuurimaja.ee K–P 12.00–18.00

Kino Artises esilinastub esmaspäeval, 28. aprillil kell 19.00 Raivo Kelomehe dokumentaalfilmi „Luulur“. Raivo Kelomehe dokumentaalfilmi „Luulur“ peategelaseks on Jaan „Luulur“ Malin. Luuluri kunstivorm, häälutamine – mõiste, mille tõi kasutusele Ilmar Laaban – on seotud dadaismi ja sürrealismiga. Malin mõtiskleb oma monoloogis isa, kunstnik Ilmar Malini, ning luuletaja Ilmar Laabani mõju üle, uurides nendega seotud ootusi ja pingeid. Filmis on vaatluse all Luuluri elulugu, tema esinemised rahvusvahelistel eksperimentaalsetel luuleüritustel ning tuntud autorite intervjuud, mis arutlevad „tähendusetu“ kunsti üle.

Olete oodatud esmaspäeval, 28.04 kell 17 GÜ galeriis (ARS Kunstilinnak) toimuvale Angela Soobi isikunäituse avamisele. Ühtlasi esitletakse vastilmunud kunstnikuraamatut „Neli aastaaega“. Raamat koondab endas neljaosalise isikunäituste seeria „sõda ja rahu/ I-IV“ materjale. Näitused toimusid 2020-2024. aastal. Raamat sisaldab näitusevaateid, fotosid teostest ja tekste. Tekstid on kirjutanud Jan Kaus, Anti Saar, Eero Epner ning Margot Kase intervjuu Angela Soobiga. Näitus jääb avatuks kuni 17.05-ni.

ARS Projektiruum 24.04.– 16.05.2025 E–R 12–18, L 12–16 Avamine neljapäeval, 24. aprillil kell 18

Laupäeval, 26. aprillil kell 17.00 ootame sind Tartu Kunstimaja väikesesse saali, et osa saada kunstirühmitus VEDELIK tegevusõhtust. Õhtu jooksul saab näha filmi rühmituse tegevusest. Kohal on VEDELIKU liikmed Meelis Salujärv, Marge Viirg, Erki Kasemets ja Sven-Erik Stamberg, kes räägivad rühmituse saamisloost ning tänapäevast. Rühmitus VEDELIK tekkis 1995.aastal. Nimevalimise koosolek toimus kohvikus Pegasus, kus osalejaid oli neli. Algusest peale on VEDELIKU tegevused peaaegu etteaimamatud ja liikmeskond voolav.

Neljapäeval, 24. aprillil 2025 kell 18.00 avavad Liina Siib ja Riina Varol FOKU galeriis näituse „Viigilehed ja kallid kivid“. Näitusel „Viigilehed ja kallid kivid“ saab näha Liina Siibi Tallinnas valdavalt eksponeerimata teoseid seeriatest „Viigileht“ ja „Botaanikaaed“ (2002—2006/2025), samuti Riina Varoli tänavu valminud fotoseeriat „KALLIS KIVI“. 

Klaasi ja graafika näitus „Läbirääkimised“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Avamine 26.aprillil kell 15.00 Toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust, happevannist, trükipressi alt või mujalt, kus keemia ja füüsika on tihti inimesest suurem. Ka inimeste maailmas on mõistmise saavutamine küllaltki keerukas stiihia. Situatsioonid, millega kunstnik elus kokku puutub, on samuti sageli kontrollimatud.

Sel neljapäeval, 24. aprillil kell 18 juhib näitusel „Õed Meid. Avangard ja argielu“ temaatilist kuraatorituuri Eha Komissarov. Ringkäik on pühendatud Lydia Mei elule ja loomingule. Erakordse naiskunstniku Lydia Mei loomingus peegelduvad nii isikliku elu keerdkäigud kui ka ühiskondlikud pingeväljad 20. sajandi esimeses pooles. Esiletõstmist leiab ka Lydia „vaikne kunstiuuendus“, mis avaldub tema akvarellmaalidel ja arhitektuurikavandites.

Esmaspäeval, 28. aprillil 2025 kell 18.00 avab Marje Üksine Draakoni galeriis oma esimese akvarellinäituse „Maalides vabaks“. Näitus jääb avatuks 24. maini 2025.  Marje Üksise viimaste aastakümnete mõõdukalt värviline graafika paelub esmapilgul jõuliste selgete geomeetriliste vormidega, lähemal vaatlusel aga selgub, et see range raamistik kätkeb nägemuslikke, veidi uduseid loodusfragmente otsekui mälestuspilte. Loodus on talle inspiratsiooniallikaks ka akvarellis.